Kuidas globalisatsioon reisiturgu raputas?

Globaliseerumine on mõjutanud enamikus maailma riikides pea kõiki erinevaid valdkondi. Turism ja reisimajandus pole seejuures mitte mingi erand, vaid otse vastupidi: tegu võib olla sektoriga, mis on isegi globaliseerumise protsessile tervikuna kaasa aidanud. Järgnevalt teeme ülevaate kõikvõimalikest aspektidest, mis on seotud globaliseerumise ja reisituru omavahelise suhtega.

Muide, kui tunned, et reisirahast jääb natuke puudu, siis kiirlaenud credit rapid aitavad kohe kindlasti sind hädast välja. Kiirlaenuga saad koheselt katta vajamineva rahasumma. Enne kiirlaenu võtmist veendu, et sul on piisavalt raha õigel ajal kiirlaenu tagasi maksmiseks.

Odavlendude tulek

Euroopas on lennuturu kihama pannud suured odavlennufirmad nagu Ryanair, easyJet ja Wizz Air. Nad pakuvad traditsiooniliste lennufirmadega võrreldes parajalt odavamaid hindu, mis päädib sellega, et suuremad lennuhiiud peavad omakorda ka enda hindu ifn credite pentru rau platnici langetama, kuna see on ainuke viis, kuidas ikkagi kibedas konkurentsiolukorras ellu jääda. Sarnaseid nähtusi on võimalik jälgida Aasias ja Põhja-Ameerikas. Nimelt on mõlemas piirkonnas välja arenenud arvestav turg odavlendudele. Odavamad lennupiletid on aidanud senisest suuremal hulgal inimestel näha maailma, töötada välisriigis ja luua oma tegevuse kaudu tihedamaid sidemeid erinevate regioonide vahel.

Digirändur ehk digitaalne nomaad

Eestis on kirjutanud digitaalsetest nomaadidest ehk digiränduritest näiteks reisi- ja elustiiliportaal Hetked. Digirändurid on inimesed, kes sõidavad mööda ilma laiali ja teevad tööd oma sülearvutit kasutades. Neil pole vaja kontorist, sest nende töö ei nõua pidevat kohaolu ja teistega suhtlemist. Isegi kui neil on vaja suhelda, siis saavad nad selle vajaduse rahuldatud virtuaalsel teel. Seega on tegu ühest küljest nomaadidega, kuna nad rändavad pidevalt ringi, kuid teise külje pealt ka digitaalsete võimaluste maksimumini ära kasutajatega, sest virtuaalne töökeskkond annab võimaluse viibida ükskõik kus. Näiteks võivad digirändurid minna ilusale Tai rannale ja teha palmi alt mõnda põnevat disainitööd. Keegi teine võib jällegi istuda Sao Paulo tänavakohvikus, juua külma limonaadi ja tegeleda andmesisestusega. Digirändurite puhul on kõige tähtsam aspekt see, et nad üritavad oma tegevuse käigus murda tüüpilisi arusaamu sellest, milline peab olema töökeskkond ja kuivõrd palju tohib oma eralõbu ja naudinguid tööga siduda. Mõni digirändur teeb oma tööd samal ajal basseinis kummist aluse peale lamades. Kohe kindlati on see väga tugev märk sellest, kuidas globaliseerumine on mõjutanud nii reisimist, turismi kui arusaamu tööst.

Koheselt tekib küsimus, kes ikkagi on digirändur? Kas ta on reisija? Turist? Töötaja? Tegelikult on tal korraga mitu identiteeti, mis on muutunud üheks tervikuks ja identifitseerib teda ülejäänud massist, kes temaga koos lennukis reisivad või mõne kuurorti ühisala tugitoolides lesivad. Ilma globalisatsioonita poleks digiränduril võimalik oma tööd teha, sest globaliseerumise viljad on andnud talle võimaluse kiiresti ringi liikuda, saada endale tööandjaid üle terve ilma ning üha laiemas ühiskonna standardiseerituse tingimustes on tal võimalik orienteeruda tööturgudel ja virtuaalsetest kollektiivides, mis oleksid veel sada aastat tagasi täiesti võimatud tundunud.

Suuremad lennukid

Nüüd hakatakse juba rohkem rääkima hyperloop tehnoloogiast ja arvata võib, et see hakkab globalisatsiooni protsessi veelgi suurema hooga käima lükkama, kui see uudne ja innovaatiline tehnoloogia peaks hakkama laiemat kasutust leidma. Korra on maailma ajaloos juba sarnane olukord olnud ja see aitas samuti rahvusvahelistumise protsesside korralikult kaasa. Suurte reisilennukite kasutuselevõtt aitas hakata liigutama inimmasse senisega võrreldes pretsedenditu kiirusega ja luua üha tihedamaid sidemeid maailma pealinnade vahel. Boeing ja Airbus on sellest väga palju võitnud, kuna just nende insenerid, kuldsete kätega ja briljantse mõistusega inimesed, on aidanud kaasa suurte reisilennukite võidukäigule. Mõnes suuremas lennukis võib olla üle 500 istekoha ja sellist rahvahulka liigutavad regulaarselt, isegi igapäevaselt, nii mõnedki lennufirmad üle terve maailma. Kõige populaarsemate marsruutide hulka kuuluvad New York-London, Singapur-Sydney ja Los Angeles-Tokyo. Kõikide nende linnade vahel liigub igapäevaselt täiesti uskumatult suur hulk inimesi. Kogu see protsess on aidanud kaasa sellele, et maailma on kõvasti hakanud kahanema ja riikide vahelised piirid on aina enam hägustunud. Turism pole enam endine, kuna nii paljudel inimestel on tänapäeval võimalik erinevate riikide vahel reisida.

Kolmanda maailma riikide kuurortid

Egiptus, Tuneesia ja Lõuna-Türgi. Kõikidesse nendesse piirkondadesse on rajatud uhkete basseinide, viisakate restoranide ja marmorist saalidega luksushotelle ja kuurorte. Lisaks luksuslikele kohtadele on avatud ka kesk- ja odavklassi hotelle. Kõik need ehitised on rajatud globalisatsiooni viljadele, sest ilma rahvusvahelistumiseta poleks nende piirkondades niivõrd palju turismimagneteid. Siinkohal on seletus lihtne. Esiteks on kolmanda maailma riikides odavam tööjõud, mis langetab pikemaajalisi tööjõukulusid. Teiseks on ka ehitusmaterjalid ja ehitajate töötunnid madalama hinnamääraga. Kolmandaks on rikkamate riikide inimestel palju vaba aega ja nad soovivad seda täita erinevate tegevustega. Reisimine ja lõunamaised puhkused on selleks üks kõige paremaid viise, vähemalt võib seda väita sadade tuhandete Euroopa ja USA turistide puhkuseotsuseid analüüsides. See tähendab omakorda suurt rahavoolu kolmanda maailma riikide majandustesse ja aitab sealseid protsesse progresseeruvale suunale juhtida. Loomulikult on sellel turismiprotsessi küljel palju kriitikuid, kuna nii mõnedki väidavad, et kogu kuurortite uhkus on ehitatud üles kohalike ekspluateerimisele. Eks seejuures muutub arutelu ideoloogiliseks ja igaüks peab oma otsused ning järelduse ise tegema. Igal juhul on tegu faktiga, et globaliseerumine on eelpool kirjeldatud turismilinnakute arendamist tugevalt soodustanud.

Vesi ja globaliseerumine: kas see lõppeb sõjaga?

Kõik elusolendid vajavad eksisteerimiseks vett. Meie ümber on nii palju vett, et me unustame ära, kuivõrd vajalik see ikkagi meie elutegevuseks on. Pöörates kraani, hakkab dušist pahinal vett purskama, poodides on lõputult erinevaid mineraalvee marke ja basseinid on klooriga rikastatud H2O’d pilgeni täis. Kõige olulisem on meile magevesi, kuna see kõlbab erinevalt soolasest mereveest ka igapäevaseks joomiseks ja tarbimiseks.

ÜRO andmete põhjal elab 85 protsenti maailma elanikkonnast maakera kõige kuivemates piirkondades ja 783 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale veele. See on tõeliselt mõtlemapanev fakt. Globaliseerumine aitab ebavõrdsele veejaotusele kaasa, kuna asjade tootmiseks kulub määramata hulgal vett. Kõige suurem osa tarbimisest endast toimub aga rikkamates lääneriikides. Me kasutame suurt hulka Maa veevarudest enda jaoks asju tootes, seejuures suunates tootmise vaesematesse piirkondadesse, et oma kasumit võimalikult maksimeerida ja jooksvaid kulutusi minimeerida. Suurtes tehastes kulub ilmatu suur kogus vett masinate jahutamiseks, loomade kasvatuse käigus läheb tonnide viisi vett kaduma ja isegi tänavate puhastamiseks võib keskmine arenenud riigi linn aastas miljoneid liitreid vett raisku lasta. Kõik see paneb sügavamalt mõtlema globalisatsiooni mõju suhtes meie veevarudele.

Globaliseerumine mõjutab linnastumist ehk täpsemalt öeldes tõstab üks nähtus teise tõenäosust. Mida tihedamad on majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed erinevate riikide vahel, seda tõenäolisem on see, et inimesed kolivad suurtesse linnadesse elama. Mitmed teadlased on taolise väitega korduvalt välja tulnud ja sellel on reaalne alus. Nimelt on tihedamate sidemete korral rohkem tõmbepõhjuseid rändeks ja loomulikult toimub taoline ränne üldjuhul ikkagi suurtese metropolistesse, mitte väikeste küladega maapiirkondadesse. Selliseid näiteid leiab päris palju, näiteks New York Ameerika Ühendriikides, Singapur ja Hong Kong Aasias, London ja Berliin Euroopas. Kõik need linnad toovad sisse rahvusvahelisi inimesi, kellele meeldib end uutes keskkondades proovile panna. Miks see vee seisukohast tähtis on? Linnades kasutatakse väga palju vett. Tänavate pesemiseks, tulekahjude kustutamiseks, tööstustes tootmiseks jne. Vett läheb kõikjale tarvis ja see mõjutab oluliselt inimeste heaolu, sest kui vesi hakkab otsa saama, siis tekib tihedam võitlus väheste ressursside nimel.

Hetkel elame olukorras, kus globaliseerumine on tugevalt mõjutanud veemajandust. Ühest küljest toimub globaliseerumisest innustuv linnastumine, mis tõstab vee tarbimise määra oluliselt. Teisest küljest elab ikkagi suur osa maailmast aladel, kus ligipääs värskele joogi- ja pesuveele on rängalt piiratud. Taolises olukorras on väga lihtne kujutada ette mõnda arvutimängu ja lihtsalt ressursse ühest kohast teise tõsta, kuid reaalelus pole see nii lihtne. Ressursside liigutamine võib tegelikult hoopiski kulutada neid samu ressursse, mida proovitakse säästa. Hea näide sellest on tuuleturbiinid. Nende abil proovitakse loodust säästa, kuid nende masinate endi tootmine kulutab samuti ohtralt erinevaid maavarasid ja nendest loodud tarbevarasid.

Kõige tugevamad praeguse olukorra kriitikud on ähvardanud ja ennustanud, et veekriis võib lõppeda ülemaailmse sõjaga, sest teistmoodi pole võimalik ressursse omandada. Siinkohal on kõigil võimalik süngeid tulevikustsenaariume ennetada, hoides meie kallist loodusvara. Keera duši all kraan seebitamise ajaks kinni, eelista pudeliveele kraanivett ja tegele taaskasutusega. Kõik need väikesed sammud võivad pika peale suure muutuse esile kutsuda ja meid hullemate stsenaariumite ilmsiks saamisest päästa.

Leia globaliseerumise märke … kodupoest!

Paljud meist ei mõtle igapäevaselt globaliseerumise peale. Pigem keskendume argielule ja jälgime jooksvalt Eestis toimuvaid poliitilise “mänge” või kõige suuremaid maailmas toimuvaid sündmusi. Sellegipoolest on viimaste aastakümnete jooksul toimunud meie endi keskkonnas tugevaid muutusi, millest me pole igal hetkel teadlikud, kuid mis ometigi mõjutavad meie igapäevaseid oste, toiminguid ja valikuid. Globalisatsiooni ja ühtlasemaid sidemeid loonud rahvusvahelise ruumi vilju on võimalik leida kõige lihtsamatest igapäevastest kohtadest, näiteks supermarketist! Nüüd vaatamegi erinevaid viise, kuidas oma kodupoes globaliseerumise märke jahtida ja neid kindlaks teha.

Puu- ja köögiviljalett

Kui paljud fruktid-viljad on tegelikult Eestist pärit ja kuuluvad kodumaise toodangu hulka? Ühes keskmises supermarketis võib eestimaiste toodete osakaal olla šokeerivalt madal. Tavaliselt võivad ainult kartulid olla mõnikord Eestist pärit, kuid sibulad on enamasti Ida-Euroopast, küüslauk Hiinast, kartul Poolast ja maasikd Hispaaniast. Mõnikord on Maxima lettidel näha sibulat, mis pärineb isegi Indiast ehk teisisõnu tuhandete kilomeetrite kauguselt! Loomulikult ei saa eeldada, et mõningad troopilised ja ekvatoriaalsed puuviljad oleksid kodumaalt pärit, kuid näiteks viinamarju on võimalik osta ökopoest Lõuna-Eesti toodanguna. Need on võrreldes Lõuna-Euroopa marjadega kõrvutades küll väiksemad, ent siiski parajalt mõnusa mekiga. Värskete viljade letis on globaliseerumise tulemusi võimalik tõeliselt tugevalt tajuda. Kui müüki on pandud Eestis kasvatatud tomateid, siis on need üldjuhul välismaiste ja rohkem läikivamate punaviljadega võrreldes tunduvalt kallimad. Rahvusvahelistumine avab turu laiemale maailmale, mille tulemusel toimub lisaks rikastumisele ka senisest suurem konkurents vabal turul.

Piimatoodete lett

Piimatooted on küll enamasti kodumaised, kuid salata ei saa, et nii mõnigi kord võivad välismaised tooted Eesti omadest odavamaks kujuneda. Ehe näide sellest on Poola tootjate viilutatud juustud, mis on Eesti juustumeistrite toodetega võrreldes parajal määral soodsamad. Sarnast olukorda võib täheldada pudingite, jogurtite ja kohukeste juures. Kohukesi müüakse suuremate kampaaniate ajal kõige odavamalt lätlaste poolt, näiteks Karumsi kohupiimajuustukest. Siinkohal mängib rolli turgude suurus. Poola tootjatel on Eesti elanikkonnaga kõrvutades kordades suurem turg, mistõttu läheb tooraine ostmine ja üldine tootmine tunduvalt vähem kulukamaks. Mõnikord tasub uurida pakendilt, kust pärineb poodide “omatoote” brändi all müüdav piim või keefir. Sugugi ei pruugi üllatusena tulla, et see pärineb algselt Soomest, Lätist või Leedust.

Hügieenitarvete riiul

Nii paljud riiulil asetsevad tooted kuuluvad suurkorporatsioonide käe alla. Head & Shoulders šampoon, Gilette habemeajamisvaht ja Tampax tampoonid? Need kuuluvad kõik Procter & Gamble korporatsioonile. Samamoodi on selle firma omad Oral-B hambapasta, Mr. Proper pesuvahend ja Tide pesupulber. Paljud inimesed on šokeeritud, kui nad kuulevad sellest esimest korda, et nii palju meile tuntud brändid kuuluvad tegelikult ainult ühele suurkorporatsioonile. Ja see on loomulikult seotud globaliseerumisega, kui saame peaaegu igast maailma paigast neid tuntud tooteid endale soetada. Procter & Gamble pole seejuures ainus taoline suurkorporatsioon, kelle haare on jahmatavalt lai. Unileverile kuulub Dove kehahoolduse sari ja AXE deodorandid.

Internet aitab kaasa globaliseerumisele

Me elame uuel ajastul. Tegu on ajastuga, mida iseloomustab riikide vahel toimuv tihenev kaubavahetus, uued sidemed, rohkem reisimist ja teadmiste liikumine silmapilgu kiirusel. Interneti roll globaliseerumise juures on huvitav ja mitmekihiline. Ühest küljest aitab internet kohe kindlasti globaliseerumisele kaasa, kuid teisest küljest annab globaliseerumine interneti levikule vunki juurde. Võime julgelt väita, et globaliseerumine ja andmevõrkude üha laienev haare on teineteist täiendavad protsessid. Üks oleks ilma teiseta tunduvalt nõrgem. Kuidas see kõik täpsemalt toimib?

Võime alustada sellest, et internet oli tegelikult algselt sõjaväeline projekti, DARPANET, mis polnudki mõeldud tsiviilisikute hulgas kasutamiseks. See pole esimene kord, kui militaarkasutuseks mõeldud tehnoloogia aja möödudes eraisikute kätesse jõuab ja meie maailma tundmatuseni muudab. Internet aitas esmalt kaasa just asjatundjate vahelise netisuhtluseni, kuid 1990ndatel hakkas see üha enam leviva väga erineva taustaga inimeste seas. Ettevõtete juhtidel tekkis tunne, et igal firmal oleks kindlasti kasulik omada isiklikku platsi virtuaalsel pinnal. Igal juhul on interneti näol tegu nähtuse ja süsteemiga, mis toetab uute sidemete loomist. Iga uue ruuteriga laieneb interneti kättesaadavuse võrk üle terve maailma. Niiviisi tõstab iga uus internetti lülitunud inimene tõenäosust uute ühenduste tekkimiseks.

Kõik need inimestevahelised värsked ühendused aitavad globalisatsiooni võidkäigule kaasa. Tihti murravad need suhtlusaktid kogunenud stereotüüpe ja eelarvamusi, mis inimestel teiste rahvuste, riikide või piirkondade vastu on aja möödudes tekkinud. Murdmisele aitab otseselt kaasa see, et vahetu suhtlus mõne sinust erineva teise inimesega avab uued perspektiivid ja vaatepunktid, mille abil maailma ja meid selles lahti mõtestada. Tihedamad sidemed inimeste vahel peegeldavad ka sagedasemaid kontakte ettevõtete keskkonnas, kes saavad teha koostööd firmadega, kellega ilma internetita oleks peaaegu võimatu suhelda.

Internet on kasvatanud meie igapäevaelu kiirust. Ja globalisatsioon on tajutavat elu kiirust märkimisväärselt kasvatav nähtus. Me saame igapäevaselt rohkem informatsiooni ja seetõttu peame töötlema ka suurema hulga teavet. See on meie ajule lisakoormus. Niiviisi võime isegi jõuda välja sinna, et globalisatsioon ja internet on tõstnud meie kognitiivset koormust nii palju, et see tõstab stressiga seotud haiguste esinemist. Samal ajal on tegu kahe otsaga. Teisest küljest vaadatuna aitab interneti levik kaasa senisega võrreldes suurema hulga teadmiste jagamisele. Isegi, kui inimestel on rohkem stressi, siis on võimalik internetist leitava informatsiooni abil seda oskuslikumalt seljatada.

Interneti ja globalisatsiooni koosmõjul on toimunud tööturu demokratiseerumine. Muidugi mitte kõikjal maailmas, kuid väga tugevalt on seda tunda Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja arenenud Aasia majandusruumides. Interneti abil on võimalik endale selgeks teha oskuseid, mis vastasel juhul nõuaksid omandamiseks suuri investeeringuid nagu koolitustel käimine või kursustele registreerimine. Nii mõnedki inimesed on suutnud alustada tööd täiesti uuel töökohal, õppides interneti kaudu selgeks uued mõisted, oskused ja tööks vajalikud kognitiivsed raamistikud.