Internet aitab kaasa globaliseerumisele

Me elame uuel ajastul. Tegu on ajastuga, mida iseloomustab riikide vahel toimuv tihenev kaubavahetus, uued sidemed, rohkem reisimist ja teadmiste liikumine silmapilgu kiirusel. Interneti roll globaliseerumise juures on huvitav ja mitmekihiline. Ühest küljest aitab internet kohe kindlasti globaliseerumisele kaasa, kuid teisest küljest annab globaliseerumine interneti levikule vunki juurde. Võime julgelt väita, et globaliseerumine ja andmevõrkude üha laienev haare on teineteist täiendavad protsessid. Üks oleks ilma teiseta tunduvalt nõrgem. Kuidas see kõik täpsemalt toimib?

Võime alustada sellest, et internet oli tegelikult algselt sõjaväeline projekti, DARPANET, mis polnudki mõeldud tsiviilisikute hulgas kasutamiseks. See pole esimene kord, kui militaarkasutuseks mõeldud tehnoloogia aja möödudes eraisikute kätesse jõuab ja meie maailma tundmatuseni muudab. Internet aitas esmalt kaasa just asjatundjate vahelise netisuhtluseni, kuid 1990ndatel hakkas see üha enam leviva väga erineva taustaga inimeste seas. Ettevõtete juhtidel tekkis tunne, et igal firmal oleks kindlasti kasulik omada isiklikku platsi virtuaalsel pinnal. Igal juhul on interneti näol tegu nähtuse ja süsteemiga, mis toetab uute sidemete loomist. Iga uue ruuteriga laieneb interneti kättesaadavuse võrk üle terve maailma. Niiviisi tõstab iga uus internetti lülitunud inimene tõenäosust uute ühenduste tekkimiseks.

Kõik need inimestevahelised värsked ühendused aitavad globalisatsiooni võidkäigule kaasa. Tihti murravad need suhtlusaktid kogunenud stereotüüpe ja eelarvamusi, mis inimestel teiste rahvuste, riikide või piirkondade vastu on aja möödudes tekkinud. Murdmisele aitab otseselt kaasa see, et vahetu suhtlus mõne sinust erineva teise inimesega avab uued perspektiivid ja vaatepunktid, mille abil maailma ja meid selles lahti mõtestada. Tihedamad sidemed inimeste vahel peegeldavad ka sagedasemaid kontakte ettevõtete keskkonnas, kes saavad teha koostööd firmadega, kellega ilma internetita oleks peaaegu võimatu suhelda.

Internet on kasvatanud meie igapäevaelu kiirust. Ja globalisatsioon on tajutavat elu kiirust märkimisväärselt kasvatav nähtus. Me saame igapäevaselt rohkem informatsiooni ja seetõttu peame töötlema ka suurema hulga teavet. See on meie ajule lisakoormus. Niiviisi võime isegi jõuda välja sinna, et globalisatsioon ja internet on tõstnud meie kognitiivset koormust nii palju, et see tõstab stressiga seotud haiguste esinemist. Samal ajal on tegu kahe otsaga. Teisest küljest vaadatuna aitab interneti levik kaasa senisega võrreldes suurema hulga teadmiste jagamisele. Isegi, kui inimestel on rohkem stressi, siis on võimalik internetist leitava informatsiooni abil seda oskuslikumalt seljatada.

Interneti ja globalisatsiooni koosmõjul on toimunud tööturu demokratiseerumine. Muidugi mitte kõikjal maailmas, kuid väga tugevalt on seda tunda Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja arenenud Aasia majandusruumides. Interneti abil on võimalik endale selgeks teha oskuseid, mis vastasel juhul nõuaksid omandamiseks suuri investeeringuid nagu koolitustel käimine või kursustele registreerimine. Nii mõnedki inimesed on suutnud alustada tööd täiesti uuel töökohal, õppides interneti kaudu selgeks uued mõisted, oskused ja tööks vajalikud kognitiivsed raamistikud.

Millised on maailma enim globaliseerunud riigid?

Globaliseerumine mõjutab kõiki maailma riike nagu nimest juba arvatagi võib. Siiski globaliseeruvad maailma riigid erineva kiirusega ehk teisisõnu toimub areng lokaalselt ikkagi erinevatel alustel. Selles blogipostituses vaatame, millised riigid maailmas on enim globaliseerunud, toetudes KOF Šveitsi Majandusinstituudi 2015. aastal avaldatud andmetele. Instituut on kasutanud nende järelduste tegemiseks kolme võtmetasandit: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline. Indeksit kalkuleerides võetakse arvesse infovoogusid, personaalseid kontakte, majanduslikke piiranguid, kultuurilist lähedust ja finantsvooge. Kõikide erinevate andmete kokku panemisel tekkibki koondpilt, mis reastab maailma riike globaliseerumise määra alusel.

1. kohal on Iirimaa

Iiri valitsus on tugevalt pannud rõhku farmaatsia- ja tehnoloogiasektorite arendamisele, mis on osa suuremast ja globaalsema haardeulatusega tegevusvõrgustikest. Samuti on soodustatud teenuseid pakkuva sektori tegevusi, näiteks finants- ja tarkvarateenuste arendamist. See on olnud suur muutus võrreldes traditsioonilisemate aladega nagu põllumajandus ja riiete valmistamine. Enne globaliseerumist toimus Iirimaa põhiline kaubavahetus Suurbritanniaga, ent tänasel päeval on põhilised kaubapartnerid Ameerika Ühendriigid, Aasia ja erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid. Peale selle on ülemaailmsed arengud toonud kaasa Iirimaale senisest suurema sõltuvuse teistest majandustest. Igasugune USA investeeringute vähendamine Iirimaa territooriumile muudaks riigi olukorda kehvemaks.

2. kohal on Holland

Tehnoloogia sektori plahvatuslik areng on globaliseerumise tugev tunnusmärk ja Holland pole sellest sugugi kõrvale jäänud. Tervelt 10% riigi SKPst pärineb logistilistest tegevustest, mis on tänapäeval üsna tehnoloogiapõhised. Rotterdami sadam on Hollandi jaoks elutähtsa prioriteediga logistika infrastruktuur. See on Euroopas suuruselt esimene konteinereid vahendav sadam ja tonnide põhjal on see maailmas mahult kolmas. Loomulikult tähistab see sadam pidevat kaubavahetust paljude maailma riikidega, andes tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Lisaks sellele on Holland investeerinud suuri summasid kiiresse netiühendusse ja kõrge tasemega kaablil ja digikaablil põhinevatesse telekommunikatsiooni lahendustesse. Vaieldamatult on üheks globaliseerumise mõjufaktoriks suur migratsioon. Ainuüksi Amsterdam on koduks üle kahesajale erinevale rahvusele, mis muudab ühiskonna tervikuna väga mitmekesiseks.

3. kohal on Belgia

Globaalse logistika arendamiseks on Belgial suurepärane asukoht, kuna riigi sõlmpunktidest on võimalik minna Londonisse 1 tunni ja 50 minutiga, Pariisi 1 tunni ja 22 minutiga, Kölni 1 tunni ja 50 minutiga ning Amsterdami 1 tunni ja 47 minutiga. Brüsselis asub Euroopa Liidu parlament ja suur hulk erinevaid rahvusvahelisi esindusi. Samuti on Belgias 16 kõrge tasemega ülikooli, mis tõmbavad meepotina ligi tarku päid üle terve maailma. Belgiasse elama või tööle asuma jäänud inimesed kiidavad riigis võrdlemisi hõlpsalt sooritatavat ettevõtte avamist. Kindlasti mängib globalisatsiooni migratsiooni aspekti juures olulist rolli väidetavalt üks Euroopa kõrgemaid elustandardeid.

4. kohal on Austria

Sarnaselt teistele esiviisikusse jõudnud riikidele on globaliseerumine toonud Austriale kaasa nii häid kui halbu asju. Paremate mõjude hulka kuuluvad endisest suurem kaubavahetus, tõusnud SKT, kasvanud meditsiinitase ja heaolu ning edenenud haridusstandardid. Kui keskenduda kaubavahetusele, siis on kõvasti kasvanud mootorsõidukite, asinate, tekstiilide, raua, terase, paberi ja toiduainete eksport. Samas on kasvu näidanud ka imporditulemused, näiteks on hakatud ajalooliste näitajatega võrreldes rohkem importima autosid, naftasaaduseid ja toitu. Miinuspoolelt on võimalik välja tuua suurem ökoloogiline jalajälg, kasvanud töötus ja ebaühtlane varade jaotus. Ökoloogiline jalajälg on kindlasti tõsine teema, sest kui kõigil maailma inimestel oleks keskmisele Austria elanikule sarnane CO2 tootmine, siis maailma ökoloogiline jalajälg tervikuna kahekordistuks!

5. kohal on Singapur

Eelnevatel aastatel on Singapur isegi kõrgemal kohal olnud ja sealses riigis on globalismi mõju täiesti kompromissitu. Globaliseerumine on Singapurile toonud kaasa vinge majanduskasvu, madala inflatsioonimäära ja võrdlemisi väikese töötuseprotsendi. Samal ajal on globaliseerumisel olnud ka mitmeid varjukülgi. Otse loomulikult muudab see ülemaailmne protsess Singapuri tundlikumaks välistele löökidele, mis tulenevad üleüldistest majandusruumi muutustest. Pealegi on pärast rahvusvahelistumise sügavamaid protsesse Singapur muutunud vastuvõtlikumaks konkurentsile. Hiina on nii mitmeski sektoris Singapuril kannul või on juba ületanud tema positsiooni globaalsel turul. Aastate jooksul on riik olnud sunnitud liikuma madalamapalgaliselt tootmiselt kõrgelt hinnatud sektoriteni nagu biomeditsiin või finantsteenused.