“Globaliseerumine” on väljend, mida on otsitud Google’st eesti keeles tuhandeid ja tuhandeid kordi. Segadus tekitab teema juures tõsiasi, et sellele pole ühest ja selget definitsiooni. See eristabki ühiskonnateaduseid reaalteadustest: me ei saa nõustuda sajaprotsendiliselt üheainsa definitsiooniga, kuna mõiste sisu võib erinevates kontekstides ja piirkondades tunduvalt muutuda. Globaliseerumist on kasutatud paljude ühiskonnas toimuvate nähtuste seletamiseks, näiteks Araabia kevade käigus tekkinud ülestõusude, tõusvas joones olevate varade ebaühtlase jaotumise ja kolmanda maailma riikides avatud kõnekeskuste põhjendamiseks. Järgnevalt anname erinevaid juhtnööre, kuidas alustada enda jaoks globaliseerumise keerulise mõiste lahti murdmist.

Ära piira end ühe definitsiooniga!

Globalisatsiooni puhul on tegu niivõrd laia ja mitmetahulise nähtusega, mistõttu ära kindlasti hakka seletuste otsimisel end ainult ühe kindla vaatevinkliga piirama. Seda mõistet kasutatakse muuhulgas nii kommunikatsioonis, majanduses, rahvusvahelistes suhetes kui logistikas. Igas konkreetses valdkonnas võib sellel mõistel olla teistest veidi erinev kontekst või tähendus. Siiski võime täheldada viite peamist viisi, kuidas globaliseerumist lahti mõtestatakse: Lääne väärtuste võit maailmas, majanduslik fenomen, ajalooline periood, sotsiaalne ja tehnoloogiline revolutsioon ja kauguste mõõtme kokku tõmbumine.

Ajaloolise perioodi määratlus

Kui mõistad globalisatsiooni kui ajaloolist perioodi, siis võid arvestada, et saa hakkas 1970. aastatest ja kestab tänase päevani. Sellele eelnes külma sõja periood, vähemalt Ameerika kontekstis, mis kestis umbes 1989. aastani. Nimelt toimusid sel ajal suured struktuurilised muutused, näiteks Nõukogude Liidu kokku varisemine ja erinevate poliitiliste otsuste tulemused.

Majandusliku ruumi määratlus

Majanduslik lähenemine näeb globalisatsiooni peamiselt protsessina, mis on tekitanud olukorra, kus ülemaailmselt toimub senisest suurem müügitegevus, riikide vaheline tootmine ja logistika. Samuti on majanduslikult toonud globaliseerumine kaasa tootmistegurite erastamise, liberalisatsiooni ja kapitaliturgude integratsiooni. Viimasest on hea näide New Yorgi börs.

Läänelike väärtuste levimine

Üks asjakohaseid definitsioone määratleb globalisatsiooni kui läänelike väärtuste levikut. See on tõsi, kuid siiski on tegu üsna kitsa määratlusega. Ühest küljest võime kõikides maailma suurlinnades tunda midagi tuttavlikku, olgu selleks siis McDonaldsi kiirtoidurestoranid, Subway einevõileibu müüvad kohad või suurte multipleks kinode asetsemine linnaruumis. Teisest küljest on see ikkagi regionaalne nähtus, kuna maailmas leidub hulgaliselt nii väiksemaid kui suuremaid linnu, mis nähtavasti pole globalisatsioonist sellisel määral puudutatud.

Tehnoloogiliste muutuste pealetung

Globaliseerumine on paratamatult mõjutatud tehnoloogilisest revolutsioonist. Tänapäeval disainitakse elektrooniaseadmeid ühes riigis, pannakse kokku teises ja müüakse maha kolmandas. Riigipiire lõhuvad uued tehnoloogilised sidemed, mille hulka kuuluvad internet, telefonid ja veebipõhised turud. Tehnoloogia areng on mõjutanud ka lennukeid, laevu ja muid transpordivahendeid. See annab globalisatsioonile veelgi ühe mõõtme juurde. Rahvusvahelistumist kirjeldatakse ka unikaalse aja ja ruumi kokku surumise efekti kaudu. See on otse loomulikult võimaldatud vaid efektiivsete transpordivahendite välja arendamise tulemusena. Näiteks võid astuda Londonist lennuki peale ja leida end õhtuks New Yorgi kesklinnast. Taoline kiirus ja keskkondade muutlikkus on inimkonna ajaloos võrdlemisi unikaalne nähtus.