Digitaalsed nomaadid kui globaliseerumise nähtus

Kas oled kuulnud midagi digiränduritest või digitaalsetest nomaadidest? Kui mitte, siis teeme kohe selgeks, kellega on täpsemalt tegu. Digirändurid on enamasti noored inimesed, kes elavad ja töötavad kindla asukohata. Nad teevad tööd interneti vahendusel, mis tähendab seda, et sülearvuti vabastab neid asju tegema peaaegu igale poole. Levinud on pildid, kus digirändurid istuvad basseini ääres või luksusliku hotellitoa rõdul, et seal tööd teha. Pideva liikuvuse potentsiaal ei tule digirändurite enda oskustest snabblån online, vaid see on laiema globalisatsiooni tulemus. Selles blogipostituses vaatame lähemalt, kuidas see nähtus töötab ja mida see võib endaga kaasa tuua.

Bangkok, Tai. Tänavatel võib näha läänest tulnud noori mehi, kes kõnnivad, sülearvutikott üle õla, ühistöötamise eesmärgiga tubade poole. Need ühisruumid toovad kokku digirändureid tervest maailmast. Nad on noored inimesed (enamasti mehed), kes soovivad teha tööd ja ennast arendada, kuid mitte oma koduriigis. Soov näha maailma sütitab neid liikuma ühest “digirändurite mesitarust” teise. Oluline on selle juures aduda, et digirändurite võimalused tulenevad globaliseerumisest. Odavlendude pealetõus on just nimelt alguse saanud soodsamast nafta hinnast sms lån med anmärkning, mis tuleneb ettevõtete rahvusvahelistumisest. Need digitaalsed nomaadid naudivad 21. sajandi esimese poole hüvesid, seejuures mõistmata, et ilma rahvusvahelistumise nähtusest puuduksid neil sarnased väljavaated.

Pea kõikidel juhtudel liiguvad diginomaadid rikkamast riigist vaesemasse. Nad soovivad raha kokku hoida ja elukvaliteeti tõsta, sest oma koduriigis ei saaks nad madalate palkadega võrdväärset eluviisi harrastada. Peagi ootaks ees pankrot! Küll aga on võimalik nautida suuremas koguses toitu, jooki ja meelelahutust Kagu-Aasia ning Lõuna-Ameerika riikides. See annab ühest küljest kohalikule majandusele hädavajalikku rahasüsti, kuid teisest küljest suurendab ebavõrdsust. Kui teatav hulk digirändureid käib Phnom Penhi burgerirestoranis üle saja korra päevas söömas, siis see ei tõsta kunagi sealsete töötajate miinimumpalka. Rääkimata sellest, kui tegu on rahvusvahelise burgeriketiga nagu Burger King. Sel juhul võivad inimesed arvestada, et nende raha läheb hoopiski rahvusvahelise hiigelfirma peakontorisse ja kohalikud ei saa sellest maitsetki suhu.

Siiski räägitakse digirändlusest kui positiivsest nähtusest. Põhjus peitub selles smslån utan ränta, et konkreetsele indiviididele ongi tegu väga soodsa võimalusega elutegevuseks. Nad ei pea käima kindlast kellaajast kindla kellaajani kontoris. Nad saavad nautida rohkem meelehead oma koduriigiga võrreldes. Lisaks kõigile on võimalik tutvuda sarnase meelelaadiga inimestega, kes tulevad odavama hinnatasemega riikidesse üle terve maailma. Tekivad kommuunid, mis ühendavad juurteta inimesi, kuid paradoksaalsel kombel tekivad selle käigus uued, teistmoodi juured. Need pole seotud ilmtingimata asukohaga, vaid pigem peegeldavad laiemaid inimsuhteid teatavas diginomaadide tutvusringkonnas. Samad inimesed võivad saada kokku New Delhis, Buenos Aireses või Phoenixis ja neil on alati ühiseid jututeemasid, kuna nende vahepeal eraldi veedetud aeg on olnud täidetud põnevate sihtkohtade ja meelierutavate elamustega.

Kokkuvõttes võib julgelt väita, et digirändlus on tugevalt negatiivselt laetud tegevus, aga suurte mööndustega on võimalik teha kindlaks palju isiklikel tasanditel leitavaid positiivseid külgi. Nende positiivsete külgede hulgas on isiklik areng, inimsuhete kultiveerimine ja majanduslik heaolu. Ilmselt peaksid digirändurid mõtlema sellele, kuidas leida tasakaalu isikliku kasu ja laiema maailma aitamise ning edasi viimise vahel. Mitte miski pole kivisse raiutud ja vabalt võiksid diginomaadid olla senisest altruistlikuma ja ümbritseva keskkonna suhtes teadlikuma mõtteviisiga.

Globaliseerumine muudab netikaubandust

Internetis kauplemine on jõudsalt kasvanud. Pidevalt müügimahud ainult kasvavad ja seda ka Eestis, kuna meile on viimase aastakümne jooksul tekkinud üsna arvestatav e-kaubanduse võrgustik. See on riigi majandusele hea, kuid paljud inimesed kardavad lån penge billigt, et globaliseerumise tulemusel hakkab netikaubandusest aina suurem hulk raha Eestist välja liikuma. Globalisatsiooni suured hoovad liiguvad aeglaselt, ent pidevalt intensiivistuma mõjuga. Niiviisi on hakanud nii mõnedki Eesti e-kaubitsejad mõtlema, kuidas ikkagi rahvusvahelistumise jõud netikaubandust nii heas kui halvas mõttes mõjutama on hakanud.

Väga lihtne näide tuleb reklaamimaailmast. Kunagi kasutasid Eestis asuvad poed reklaamimiseks kodumaiseid kanaleid, näiteks Eesti Päevalehte, Kanal 2 telekanalit või Järva Teatajat. Tänapäeval on kõik muutunud lån uden renter. Internetis tegutsevatel poodidel pole suurt mõtet ei paberkandjal ega teleekraanil figureerida. Kõige lihtsam on kliente ikkagi otse internetist krabada. Potentsiaalsete ostjate meelitamiseks kasutatakse aga välismaisete suurfirmade abi. Google ja Facebook võimutsevad internetis reklaamimaailma valitsejatena. Nii suur osa reklaamirahadest liigub läbi nende kahe internetihiiu rahavoogude. Tõsi, teatav osa võib ka tagasi tulla suurenenud müükide kaudu füüsiliselt Eestis, kuid see ei korva tekitatud kahju. Kindlasti on reklaamirahade Eestist välja liikumine oluline negatiivne globaliseerumise toime netikaubandusele.

Meie riiki tekib üha enam neid inimesi, kes ei tooda ise uut kaupa, kuid hoopiski tellivad välismaalt odavaid tooteid ja müüvad neid siinmail kallimalt edasi. Müüakse telefonilaadijaid, nutitelefonide korpuseid sms lån nu, meigitooteid ja isegi autorehve. Seda kaupa tellitakse Hiinast, Hong Kongist ja Indoneesiast ehk teisisõnu kõvasti madalama sissetulekuga riikidest, kust saadetakse läänemaailma riikidesse suurt hulka soodsat kaupa. Netikaubandusse puutub see teema otseselt, kuna need inimesed ei lähe odavat kaupa turule müüma. Otse vastupidi! Vähese raha eest soetatud vidinaid, seadmeid ja abivahendeid müüakse Facebookis, Kuldses Börsis ja muudes ostu-müügi kanalites. Tulemuseks on see, netikaubandus õitseb, kuid mitte millegi uue tootmise arvelt. Hoopis kõige suurema kasumi annab netikaubandusele vahendamine.

Vahendamine on tugev trend, mida globaliseerumise võrdsustav jõud julgelt Eestissegi toob. Uber on firma, mille kaudu vahendatakse sõidujagamisteenust. Kui rahvusvahelistumist poleks, siis olekski võinud Uber jääda väikeseks kohaliku tasemega tegijaks mõnes Ameerika Ühendriikide suurlinnas. Tänaseks on aga Uberit ja Lyfti võimalik tellida paljudes riikides üle maailma. See on oluline areng ja netikaubandust mõjutavad sarnased trendid väga tugevalt. Näiteks on Eestis loodud bränd nimega Boost. Tegu on eheda näitega netikaubandusest, kus esikohale on tõstetud puhtalt kuvandil ja emotsioonil põhinevad tooted, mida oleks võimalik palju odavamalt eraldiseisvalt osta. Emotsiooni vahendamine on muutunud äriks, millel nii suur osa tänapäevasest e-kaubandusest on põhinema hakanud.

E-poodide ülesse seadmine ja opereerimine on samuti tugevalt mõjutatud globaalsetest trendidest. Netipõhiste platvormide seadistamiseks ei pea keegi minema füüsilise asukohaga poodi. Piisab ainult sellest, et minna vastavale veebilehele, kust saab alla laadida vajaliku koodijupi. Üldjuhul peab kvaliteetse jupi eest maksma, kuid see on arusaadav, kuna tegu on pikaajalise investeeringuga. Kõik need koodijuppe müüvad veebilehed toimivad globaalsel turul. See tähendab seda, et nad konkureerivad omavahel riigipiire tunnistamata. Neile võivad kehtida küll emariigi seadused ja maksunõuded, kuid nende klientide hulgas võib olla üle 50% inimestest täiesti teiselt kontinendilt.

Globaliseerumine on mõjutanud ka netikaubanduse omanike elustiili ja asukoha valikuid. Pidevate arengute taustal lennunduse ja majutuse valdkondades on muutunud aina lihtsamaks elustiili harrastamine, kus e-äri asub pilves ja omanik ise vahetab korra kuus oma elukohta. Siinkohal mängivad väga tugevalt rolli globaliseerumise jõujooned. Tihti reisitakse just rikkamatest riikidest odavamatesse, kuna see aitab odavamalt läbi ajada ja oma elukvaliteeti kohalike inimeste arvelt tõsta. Seetõttu võib seda laiema trendina pigem negatiivsena mõista, kuivõrd tegu võib olla ekspluateeriva elustiiliga.

Kas maailm muutub väiksemaks või suuremaks?

Globaliseerumine pole must-valge nähtus, mida saaks lausa joonlauaga mõõta või täpseid tagajärgi paika panna. Fakt on see, et elame rahvusvahelistumise ajastul, kuid kõik selle tagajärjed on isegi kõige targematele teadlastele tume ala prestamos con asnef. Selge on see, et meie subjektiivset maailmataju muudab globaliseerumine kindlasti ja on juba seda arvestataval määral teinud. Rahvusvahelistumise käigus on tekkinud rohkem sidemeid riikide, organisatsioonide ja indiviidide vahel. Need sidemed on nii majanduslikud, sotsiaalsed kui logistilised. Samal ajal ei saa mainimata jätta seda, et üksikisiku tasandil on neid muutusi oma täies tervikus raske hoomata. Kuidas me saame kindlaks teha, millisel moel on nii suured globaalsed protsessid meid creditos rapidos mõjutanud? Üks viis on mõelda selle peale, kuidas on viimasel ajal meie maailmataju muutunud lähtudes tajutava globaalse terviku suurusest.

Mõned väidavad, et maailm on muutunud väiksemaks. Kiirete lennukite abil on võimalik liikuda üsna kähku ühest sõlmpunktist teise, näiteks Tallinnast Londonisse või Pariisist New Yorki. Samuti on tekkinud aina taskukohasemaid viise pikkade maade läbimiseks odavlennufirmade teenuste näol. Maailmas on olnud hostelibuume, mille käigus on odavad ja peamiselt seljakotiga reisivatele noortele mõeldud majutusasutused pidevalt avanenud ning avasüli rändureid soodsate hindadega vastu võtnud. Tänasel päeval on turismiturgu muutmas airbnb, mille kaudu on võimalik taskukohase hinnaga terveid kortereid üürida. Kui jätta turism ja transport kõrvale, siis aitavad digitaalsed lahendused meid ühendada inimestega, kes asuvad meist tegelikult tuhandete kilomeetrite kaugusel. Me võime kasutada Skype, Facebooki vestlust või meilivahetust, et saada teada, kuidas meile kallitel inimestel teiselpool maakera parajasti läheb. Kõik need erinevad nähtused tekitavad inimestes tunde nagu maakera oleks “kokku kuivanud”. Kõik on lihtsalt sedavõrd lähemal. Alati ei pruugi see füüsilisel kujul olla, kuid vaimselt on see erinevus siiski tajutav.

Teised arvavad, et maailm on muutunud suuremaks. Kõik eelnevalt loetletud võimalused tekitavad meile juurde rohkem valikuid ja võimalikke stsenaariume, mida võiksime oma elus praktilisel kombel läbi kogeda. Sellevõrra muutub maailm rikkalikumaks, kuna saame ette kujutada asju, mida me poleks end kunagi osanud arvatagi tegemas. Ja need fantaasiad ei pea jääma ainult vaimusilma. Digitaalsete lahenduste globaliseerunud ajastul on võimalik osta endale lennupiletid, osaleda interneti kaudu ülemaailmsel tööturul ja kindlustada töökoht teises riigis ning seejärel võttagi uus väljakutse vastu. Meil on võimalik kohtuda senisega võrreldes hulgaliselt rohkemate inimestega. Kui seda mõttekäiku järgida, siis on tõepoolest maailm märksa suuremaks muutunud. Ja kõikide nende arengutega, mis meid veel ees ootab, hakkab veelgi suuremaks muutuma.

Kokkuvõttes pole vahet, millist metafoori oma maailmavaate ja elu kogemise aluseks võtta. Vaid üks asi on selge. Ja see on globaliseerumise kindel mõju sellele, kuidas me ümbritsevaga suhestume ja milliseks meie reaalsus võib kujuneda.

Vesi ja globaliseerumine: kas see lõppeb sõjaga?

Kõik elusolendid vajavad eksisteerimiseks vett. Meie ümber on nii palju vett, et me unustame ära, kuivõrd vajalik see ikkagi meie elutegevuseks on. Pöörates kraani, hakkab dušist pahinal vett purskama, poodides on lõputult erinevaid mineraalvee marke ja basseinid on klooriga rikastatud H2O’d pilgeni täis. Kõige olulisem on meile magevesi, kuna see kõlbab erinevalt soolasest mereveest ka igapäevaseks joomiseks ja tarbimiseks.

ÜRO andmete põhjal elab 85 protsenti maailma elanikkonnast maakera kõige kuivemates piirkondades ja 783 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale veele. See on tõeliselt mõtlemapanev fakt. Globaliseerumine aitab ebavõrdsele veejaotusele kaasa, kuna asjade tootmiseks kulub määramata hulgal vett. Kõige suurem osa tarbimisest endast toimub aga rikkamates lääneriikides. Me kasutame suurt hulka Maa veevarudest enda jaoks asju tootes, seejuures suunates tootmise vaesematesse piirkondadesse, et oma kasumit võimalikult maksimeerida ja jooksvaid kulutusi minimeerida. Suurtes tehastes kulub ilmatu suur kogus vett masinate jahutamiseks, loomade kasvatuse käigus läheb tonnide viisi vett kaduma ja isegi tänavate puhastamiseks võib keskmine arenenud riigi linn aastas miljoneid liitreid vett raisku lasta. Kõik see paneb sügavamalt mõtlema globalisatsiooni mõju suhtes meie veevarudele.

Globaliseerumine mõjutab linnastumist ehk täpsemalt öeldes tõstab üks nähtus teise tõenäosust. Mida tihedamad on majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed erinevate riikide vahel, seda tõenäolisem on see, et inimesed kolivad suurtesse linnadesse elama. Mitmed teadlased on taolise väitega korduvalt välja tulnud ja sellel on reaalne alus. Nimelt on tihedamate sidemete korral rohkem tõmbepõhjuseid rändeks ja loomulikult toimub taoline ränne üldjuhul ikkagi suurtese metropolistesse, mitte väikeste küladega maapiirkondadesse. Selliseid näiteid leiab päris palju, näiteks New York Ameerika Ühendriikides, Singapur ja Hong Kong Aasias, London ja Berliin Euroopas. Kõik need linnad toovad sisse rahvusvahelisi inimesi, kellele meeldib end uutes keskkondades proovile panna. Miks see vee seisukohast tähtis on? Linnades kasutatakse väga palju vett. Tänavate pesemiseks, tulekahjude kustutamiseks, tööstustes tootmiseks jne. Vett läheb kõikjale tarvis ja see mõjutab oluliselt inimeste heaolu, sest kui vesi hakkab otsa saama, siis tekib tihedam võitlus väheste ressursside nimel.

Hetkel elame olukorras, kus globaliseerumine on tugevalt mõjutanud veemajandust. Ühest küljest toimub globaliseerumisest innustuv linnastumine, mis tõstab vee tarbimise määra oluliselt. Teisest küljest elab ikkagi suur osa maailmast aladel, kus ligipääs värskele joogi- ja pesuveele on rängalt piiratud. Taolises olukorras on väga lihtne kujutada ette mõnda arvutimängu ja lihtsalt ressursse ühest kohast teise tõsta, kuid reaalelus pole see nii lihtne. Ressursside liigutamine võib tegelikult hoopiski kulutada neid samu ressursse, mida proovitakse säästa. Hea näide sellest on tuuleturbiinid. Nende abil proovitakse loodust säästa, kuid nende masinate endi tootmine kulutab samuti ohtralt erinevaid maavarasid ja nendest loodud tarbevarasid.

Kõige tugevamad praeguse olukorra kriitikud on ähvardanud ja ennustanud, et veekriis võib lõppeda ülemaailmse sõjaga, sest teistmoodi pole võimalik ressursse omandada. Siinkohal on kõigil võimalik süngeid tulevikustsenaariume ennetada, hoides meie kallist loodusvara. Keera duši all kraan seebitamise ajaks kinni, eelista pudeliveele kraanivett ja tegele taaskasutusega. Kõik need väikesed sammud võivad pika peale suure muutuse esile kutsuda ja meid hullemate stsenaariumite ilmsiks saamisest päästa.

Millised on maailma enim globaliseerunud riigid?

Globaliseerumine mõjutab kõiki maailma riike nagu nimest juba arvatagi võib. Siiski globaliseeruvad maailma riigid erineva kiirusega ehk teisisõnu toimub areng lokaalselt ikkagi erinevatel alustel. Selles blogipostituses vaatame, millised riigid maailmas on enim globaliseerunud, toetudes KOF Šveitsi Majandusinstituudi 2015. aastal avaldatud andmetele. Instituut on kasutanud nende järelduste tegemiseks kolme võtmetasandit: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline. Indeksit kalkuleerides võetakse arvesse infovoogusid, personaalseid kontakte, majanduslikke piiranguid, kultuurilist lähedust ja finantsvooge. Kõikide erinevate andmete kokku panemisel tekkibki koondpilt, mis reastab maailma riike globaliseerumise määra alusel.

1. kohal on Iirimaa

Iiri valitsus on tugevalt pannud rõhku farmaatsia- ja tehnoloogiasektorite arendamisele, mis on osa suuremast ja globaalsema haardeulatusega tegevusvõrgustikest. Samuti on soodustatud teenuseid pakkuva sektori tegevusi, näiteks finants- ja tarkvarateenuste arendamist. See on olnud suur muutus võrreldes traditsioonilisemate aladega nagu põllumajandus ja riiete valmistamine. Enne globaliseerumist toimus Iirimaa põhiline kaubavahetus Suurbritanniaga, ent tänasel päeval on põhilised kaubapartnerid Ameerika Ühendriigid, Aasia ja erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid. Peale selle on ülemaailmsed arengud toonud kaasa Iirimaale senisest suurema sõltuvuse teistest majandustest. Igasugune USA investeeringute vähendamine Iirimaa territooriumile muudaks riigi olukorda kehvemaks.

2. kohal on Holland

Tehnoloogia sektori plahvatuslik areng on globaliseerumise tugev tunnusmärk ja Holland pole sellest sugugi kõrvale jäänud. Tervelt 10% riigi SKPst pärineb logistilistest tegevustest, mis on tänapäeval üsna tehnoloogiapõhised. Rotterdami sadam on Hollandi jaoks elutähtsa prioriteediga logistika infrastruktuur. See on Euroopas suuruselt esimene konteinereid vahendav sadam ja tonnide põhjal on see maailmas mahult kolmas. Loomulikult tähistab see sadam pidevat kaubavahetust paljude maailma riikidega, andes tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Lisaks sellele on Holland investeerinud suuri summasid kiiresse netiühendusse ja kõrge tasemega kaablil ja digikaablil põhinevatesse telekommunikatsiooni lahendustesse. Vaieldamatult on üheks globaliseerumise mõjufaktoriks suur migratsioon. Ainuüksi Amsterdam on koduks üle kahesajale erinevale rahvusele, mis muudab ühiskonna tervikuna väga mitmekesiseks.

3. kohal on Belgia

Globaalse logistika arendamiseks on Belgial suurepärane asukoht, kuna riigi sõlmpunktidest on võimalik minna Londonisse 1 tunni ja 50 minutiga, Pariisi 1 tunni ja 22 minutiga, Kölni 1 tunni ja 50 minutiga ning Amsterdami 1 tunni ja 47 minutiga. Brüsselis asub Euroopa Liidu parlament ja suur hulk erinevaid rahvusvahelisi esindusi. Samuti on Belgias 16 kõrge tasemega ülikooli, mis tõmbavad meepotina ligi tarku päid üle terve maailma. Belgiasse elama või tööle asuma jäänud inimesed kiidavad riigis võrdlemisi hõlpsalt sooritatavat ettevõtte avamist. Kindlasti mängib globalisatsiooni migratsiooni aspekti juures olulist rolli väidetavalt üks Euroopa kõrgemaid elustandardeid.

4. kohal on Austria

Sarnaselt teistele esiviisikusse jõudnud riikidele on globaliseerumine toonud Austriale kaasa nii häid kui halbu asju. Paremate mõjude hulka kuuluvad endisest suurem kaubavahetus, tõusnud SKT, kasvanud meditsiinitase ja heaolu ning edenenud haridusstandardid. Kui keskenduda kaubavahetusele, siis on kõvasti kasvanud mootorsõidukite, asinate, tekstiilide, raua, terase, paberi ja toiduainete eksport. Samas on kasvu näidanud ka imporditulemused, näiteks on hakatud ajalooliste näitajatega võrreldes rohkem importima autosid, naftasaaduseid ja toitu. Miinuspoolelt on võimalik välja tuua suurem ökoloogiline jalajälg, kasvanud töötus ja ebaühtlane varade jaotus. Ökoloogiline jalajälg on kindlasti tõsine teema, sest kui kõigil maailma inimestel oleks keskmisele Austria elanikule sarnane CO2 tootmine, siis maailma ökoloogiline jalajälg tervikuna kahekordistuks!

5. kohal on Singapur

Eelnevatel aastatel on Singapur isegi kõrgemal kohal olnud ja sealses riigis on globalismi mõju täiesti kompromissitu. Globaliseerumine on Singapurile toonud kaasa vinge majanduskasvu, madala inflatsioonimäära ja võrdlemisi väikese töötuseprotsendi. Samal ajal on globaliseerumisel olnud ka mitmeid varjukülgi. Otse loomulikult muudab see ülemaailmne protsess Singapuri tundlikumaks välistele löökidele, mis tulenevad üleüldistest majandusruumi muutustest. Pealegi on pärast rahvusvahelistumise sügavamaid protsesse Singapur muutunud vastuvõtlikumaks konkurentsile. Hiina on nii mitmeski sektoris Singapuril kannul või on juba ületanud tema positsiooni globaalsel turul. Aastate jooksul on riik olnud sunnitud liikuma madalamapalgaliselt tootmiselt kõrgelt hinnatud sektoriteni nagu biomeditsiin või finantsteenused.