Paljud meist ei mõtle igapäevaselt globaliseerumise peale. Pigem keskendume argielule ja jälgime jooksvalt Eestis toimuvaid poliitilise “mänge” või kõige suuremaid maailmas toimuvaid sündmusi. Sellegipoolest on viimaste aastakümnete jooksul toimunud meie endi keskkonnas tugevaid muutusi, millest me pole igal hetkel teadlikud, kuid mis ometigi mõjutavad meie igapäevaseid oste, toiminguid ja valikuid. Globalisatsiooni ja ühtlasemaid sidemeid loonud rahvusvahelise ruumi vilju on võimalik leida kõige lihtsamatest igapäevastest kohtadest, näiteks supermarketist! Nüüd vaatamegi erinevaid viise, kuidas oma kodupoes globaliseerumise märke jahtida ja neid kindlaks teha.

Puu- ja köögiviljalett

Kui paljud fruktid-viljad on tegelikult Eestist pärit ja kuuluvad kodumaise toodangu hulka? Ühes keskmises supermarketis võib eestimaiste toodete osakaal olla šokeerivalt madal. Tavaliselt võivad ainult kartulid olla mõnikord Eestist pärit, kuid sibulad on enamasti Ida-Euroopast, küüslauk Hiinast, kartul Poolast ja maasikd Hispaaniast. Mõnikord on Maxima lettidel näha sibulat, mis pärineb isegi Indiast ehk teisisõnu tuhandete kilomeetrite kauguselt! Loomulikult ei saa eeldada, et mõningad troopilised ja ekvatoriaalsed puuviljad oleksid kodumaalt pärit, kuid näiteks viinamarju on võimalik osta ökopoest Lõuna-Eesti toodanguna. Need on võrreldes Lõuna-Euroopa marjadega kõrvutades küll väiksemad, ent siiski parajalt mõnusa mekiga. Värskete viljade letis on globaliseerumise tulemusi võimalik tõeliselt tugevalt tajuda. Kui müüki on pandud Eestis kasvatatud tomateid, siis on need üldjuhul välismaiste ja rohkem läikivamate punaviljadega võrreldes tunduvalt kallimad. Rahvusvahelistumine avab turu laiemale maailmale, mille tulemusel toimub lisaks rikastumisele ka senisest suurem konkurents vabal turul.

Piimatoodete lett

Piimatooted on küll enamasti kodumaised, kuid salata ei saa, et nii mõnigi kord võivad välismaised tooted Eesti omadest odavamaks kujuneda. Ehe näide sellest on Poola tootjate viilutatud juustud, mis on Eesti juustumeistrite toodetega võrreldes parajal määral soodsamad. Sarnast olukorda võib täheldada pudingite, jogurtite ja kohukeste juures. Kohukesi müüakse suuremate kampaaniate ajal kõige odavamalt lätlaste poolt, näiteks Karumsi kohupiimajuustukest. Siinkohal mängib rolli turgude suurus. Poola tootjatel on Eesti elanikkonnaga kõrvutades kordades suurem turg, mistõttu läheb tooraine ostmine ja üldine tootmine tunduvalt vähem kulukamaks. Mõnikord tasub uurida pakendilt, kust pärineb poodide “omatoote” brändi all müüdav piim või keefir. Sugugi ei pruugi üllatusena tulla, et see pärineb algselt Soomest, Lätist või Leedust.

Hügieenitarvete riiul

Nii paljud riiulil asetsevad tooted kuuluvad suurkorporatsioonide käe alla. Head & Shoulders šampoon, Gilette habemeajamisvaht ja Tampax tampoonid? Need kuuluvad kõik Procter & Gamble korporatsioonile. Samamoodi on selle firma omad Oral-B hambapasta, Mr. Proper pesuvahend ja Tide pesupulber. Paljud inimesed on šokeeritud, kui nad kuulevad sellest esimest korda, et nii palju meile tuntud brändid kuuluvad tegelikult ainult ühele suurkorporatsioonile. Ja see on loomulikult seotud globaliseerumisega, kui saame peaaegu igast maailma paigast neid tuntud tooteid endale soetada. Procter & Gamble pole seejuures ainus taoline suurkorporatsioon, kelle haare on jahmatavalt lai. Unileverile kuulub Dove kehahoolduse sari ja AXE deodorandid.