Globaliseerumine on mõjutanud enamikus maailma riikides pea kõiki erinevaid valdkondi. Turism ja reisimajandus pole seejuures mitte mingi erand, vaid otse vastupidi: tegu võib olla sektoriga, mis on isegi globaliseerumise protsessile tervikuna kaasa aidanud. Järgnevalt teeme ülevaate kõikvõimalikest aspektidest, mis on seotud globaliseerumise ja reisituru omavahelise suhtega.

Muide, kui tunned, et reisirahast jääb natuke puudu, siis kiirlaenud credit rapid aitavad kohe kindlasti sind hädast välja. Kiirlaenuga saad koheselt katta vajamineva rahasumma. Enne kiirlaenu võtmist veendu, et sul on piisavalt raha õigel ajal kiirlaenu tagasi maksmiseks.

Odavlendude tulek

Euroopas on lennuturu kihama pannud suured odavlennufirmad nagu Ryanair, easyJet ja Wizz Air. Nad pakuvad traditsiooniliste lennufirmadega võrreldes parajalt odavamaid hindu, mis päädib sellega, et suuremad lennuhiiud peavad omakorda ka enda hindu ifn credite pentru rau platnici langetama, kuna see on ainuke viis, kuidas ikkagi kibedas konkurentsiolukorras ellu jääda. Sarnaseid nähtusi on võimalik jälgida Aasias ja Põhja-Ameerikas. Nimelt on mõlemas piirkonnas välja arenenud arvestav turg odavlendudele. Odavamad lennupiletid on aidanud senisest suuremal hulgal inimestel näha maailma, töötada välisriigis ja luua oma tegevuse kaudu tihedamaid sidemeid erinevate regioonide vahel.

Digirändur ehk digitaalne nomaad

Eestis on kirjutanud digitaalsetest nomaadidest ehk digiränduritest näiteks reisi- ja elustiiliportaal Hetked. Digirändurid on inimesed, kes sõidavad mööda ilma laiali ja teevad tööd oma sülearvutit kasutades. Neil pole vaja kontorist, sest nende töö ei nõua pidevat kohaolu ja teistega suhtlemist. Isegi kui neil on vaja suhelda, siis saavad nad selle vajaduse rahuldatud virtuaalsel teel. Seega on tegu ühest küljest nomaadidega, kuna nad rändavad pidevalt ringi, kuid teise külje pealt ka digitaalsete võimaluste maksimumini ära kasutajatega, sest virtuaalne töökeskkond annab võimaluse viibida ükskõik kus. Näiteks võivad digirändurid minna ilusale Tai rannale ja teha palmi alt mõnda põnevat disainitööd. Keegi teine võib jällegi istuda Sao Paulo tänavakohvikus, juua külma limonaadi ja tegeleda andmesisestusega. Digirändurite puhul on kõige tähtsam aspekt see, et nad üritavad oma tegevuse käigus murda tüüpilisi arusaamu sellest, milline peab olema töökeskkond ja kuivõrd palju tohib oma eralõbu ja naudinguid tööga siduda. Mõni digirändur teeb oma tööd samal ajal basseinis kummist aluse peale lamades. Kohe kindlati on see väga tugev märk sellest, kuidas globaliseerumine on mõjutanud nii reisimist, turismi kui arusaamu tööst.

Koheselt tekib küsimus, kes ikkagi on digirändur? Kas ta on reisija? Turist? Töötaja? Tegelikult on tal korraga mitu identiteeti, mis on muutunud üheks tervikuks ja identifitseerib teda ülejäänud massist, kes temaga koos lennukis reisivad või mõne kuurorti ühisala tugitoolides lesivad. Ilma globalisatsioonita poleks digiränduril võimalik oma tööd teha, sest globaliseerumise viljad on andnud talle võimaluse kiiresti ringi liikuda, saada endale tööandjaid üle terve ilma ning üha laiemas ühiskonna standardiseerituse tingimustes on tal võimalik orienteeruda tööturgudel ja virtuaalsetest kollektiivides, mis oleksid veel sada aastat tagasi täiesti võimatud tundunud.

Suuremad lennukid

Nüüd hakatakse juba rohkem rääkima hyperloop tehnoloogiast ja arvata võib, et see hakkab globalisatsiooni protsessi veelgi suurema hooga käima lükkama, kui see uudne ja innovaatiline tehnoloogia peaks hakkama laiemat kasutust leidma. Korra on maailma ajaloos juba sarnane olukord olnud ja see aitas samuti rahvusvahelistumise protsesside korralikult kaasa. Suurte reisilennukite kasutuselevõtt aitas hakata liigutama inimmasse senisega võrreldes pretsedenditu kiirusega ja luua üha tihedamaid sidemeid maailma pealinnade vahel. Boeing ja Airbus on sellest väga palju võitnud, kuna just nende insenerid, kuldsete kätega ja briljantse mõistusega inimesed, on aidanud kaasa suurte reisilennukite võidukäigule. Mõnes suuremas lennukis võib olla üle 500 istekoha ja sellist rahvahulka liigutavad regulaarselt, isegi igapäevaselt, nii mõnedki lennufirmad üle terve maailma. Kõige populaarsemate marsruutide hulka kuuluvad New York-London, Singapur-Sydney ja Los Angeles-Tokyo. Kõikide nende linnade vahel liigub igapäevaselt täiesti uskumatult suur hulk inimesi. Kogu see protsess on aidanud kaasa sellele, et maailma on kõvasti hakanud kahanema ja riikide vahelised piirid on aina enam hägustunud. Turism pole enam endine, kuna nii paljudel inimestel on tänapäeval võimalik erinevate riikide vahel reisida.

Kolmanda maailma riikide kuurortid

Egiptus, Tuneesia ja Lõuna-Türgi. Kõikidesse nendesse piirkondadesse on rajatud uhkete basseinide, viisakate restoranide ja marmorist saalidega luksushotelle ja kuurorte. Lisaks luksuslikele kohtadele on avatud ka kesk- ja odavklassi hotelle. Kõik need ehitised on rajatud globalisatsiooni viljadele, sest ilma rahvusvahelistumiseta poleks nende piirkondades niivõrd palju turismimagneteid. Siinkohal on seletus lihtne. Esiteks on kolmanda maailma riikides odavam tööjõud, mis langetab pikemaajalisi tööjõukulusid. Teiseks on ka ehitusmaterjalid ja ehitajate töötunnid madalama hinnamääraga. Kolmandaks on rikkamate riikide inimestel palju vaba aega ja nad soovivad seda täita erinevate tegevustega. Reisimine ja lõunamaised puhkused on selleks üks kõige paremaid viise, vähemalt võib seda väita sadade tuhandete Euroopa ja USA turistide puhkuseotsuseid analüüsides. See tähendab omakorda suurt rahavoolu kolmanda maailma riikide majandustesse ja aitab sealseid protsesse progresseeruvale suunale juhtida. Loomulikult on sellel turismiprotsessi küljel palju kriitikuid, kuna nii mõnedki väidavad, et kogu kuurortite uhkus on ehitatud üles kohalike ekspluateerimisele. Eks seejuures muutub arutelu ideoloogiliseks ja igaüks peab oma otsused ning järelduse ise tegema. Igal juhul on tegu faktiga, et globaliseerumine on eelpool kirjeldatud turismilinnakute arendamist tugevalt soodustanud.