Internetis kauplemine on jõudsalt kasvanud. Pidevalt müügimahud ainult kasvavad ja seda ka Eestis, kuna meile on viimase aastakümne jooksul tekkinud üsna arvestatav e-kaubanduse võrgustik. See on riigi majandusele hea, kuid paljud inimesed kardavad lån penge billigt, et globaliseerumise tulemusel hakkab netikaubandusest aina suurem hulk raha Eestist välja liikuma. Globalisatsiooni suured hoovad liiguvad aeglaselt, ent pidevalt intensiivistuma mõjuga. Niiviisi on hakanud nii mõnedki Eesti e-kaubitsejad mõtlema, kuidas ikkagi rahvusvahelistumise jõud netikaubandust nii heas kui halvas mõttes mõjutama on hakanud.

Väga lihtne näide tuleb reklaamimaailmast. Kunagi kasutasid Eestis asuvad poed reklaamimiseks kodumaiseid kanaleid, näiteks Eesti Päevalehte, Kanal 2 telekanalit või Järva Teatajat. Tänapäeval on kõik muutunud lån uden renter. Internetis tegutsevatel poodidel pole suurt mõtet ei paberkandjal ega teleekraanil figureerida. Kõige lihtsam on kliente ikkagi otse internetist krabada. Potentsiaalsete ostjate meelitamiseks kasutatakse aga välismaisete suurfirmade abi. Google ja Facebook võimutsevad internetis reklaamimaailma valitsejatena. Nii suur osa reklaamirahadest liigub läbi nende kahe internetihiiu rahavoogude. Tõsi, teatav osa võib ka tagasi tulla suurenenud müükide kaudu füüsiliselt Eestis, kuid see ei korva tekitatud kahju. Kindlasti on reklaamirahade Eestist välja liikumine oluline negatiivne globaliseerumise toime netikaubandusele.

Meie riiki tekib üha enam neid inimesi, kes ei tooda ise uut kaupa, kuid hoopiski tellivad välismaalt odavaid tooteid ja müüvad neid siinmail kallimalt edasi. Müüakse telefonilaadijaid, nutitelefonide korpuseid sms lån nu, meigitooteid ja isegi autorehve. Seda kaupa tellitakse Hiinast, Hong Kongist ja Indoneesiast ehk teisisõnu kõvasti madalama sissetulekuga riikidest, kust saadetakse läänemaailma riikidesse suurt hulka soodsat kaupa. Netikaubandusse puutub see teema otseselt, kuna need inimesed ei lähe odavat kaupa turule müüma. Otse vastupidi! Vähese raha eest soetatud vidinaid, seadmeid ja abivahendeid müüakse Facebookis, Kuldses Börsis ja muudes ostu-müügi kanalites. Tulemuseks on see, netikaubandus õitseb, kuid mitte millegi uue tootmise arvelt. Hoopis kõige suurema kasumi annab netikaubandusele vahendamine.

Vahendamine on tugev trend, mida globaliseerumise võrdsustav jõud julgelt Eestissegi toob. Uber on firma, mille kaudu vahendatakse sõidujagamisteenust. Kui rahvusvahelistumist poleks, siis olekski võinud Uber jääda väikeseks kohaliku tasemega tegijaks mõnes Ameerika Ühendriikide suurlinnas. Tänaseks on aga Uberit ja Lyfti võimalik tellida paljudes riikides üle maailma. See on oluline areng ja netikaubandust mõjutavad sarnased trendid väga tugevalt. Näiteks on Eestis loodud bränd nimega Boost. Tegu on eheda näitega netikaubandusest, kus esikohale on tõstetud puhtalt kuvandil ja emotsioonil põhinevad tooted, mida oleks võimalik palju odavamalt eraldiseisvalt osta. Emotsiooni vahendamine on muutunud äriks, millel nii suur osa tänapäevasest e-kaubandusest on põhinema hakanud.

E-poodide ülesse seadmine ja opereerimine on samuti tugevalt mõjutatud globaalsetest trendidest. Netipõhiste platvormide seadistamiseks ei pea keegi minema füüsilise asukohaga poodi. Piisab ainult sellest, et minna vastavale veebilehele, kust saab alla laadida vajaliku koodijupi. Üldjuhul peab kvaliteetse jupi eest maksma, kuid see on arusaadav, kuna tegu on pikaajalise investeeringuga. Kõik need koodijuppe müüvad veebilehed toimivad globaalsel turul. See tähendab seda, et nad konkureerivad omavahel riigipiire tunnistamata. Neile võivad kehtida küll emariigi seadused ja maksunõuded, kuid nende klientide hulgas võib olla üle 50% inimestest täiesti teiselt kontinendilt.

Globaliseerumine on mõjutanud ka netikaubanduse omanike elustiili ja asukoha valikuid. Pidevate arengute taustal lennunduse ja majutuse valdkondades on muutunud aina lihtsamaks elustiili harrastamine, kus e-äri asub pilves ja omanik ise vahetab korra kuus oma elukohta. Siinkohal mängivad väga tugevalt rolli globaliseerumise jõujooned. Tihti reisitakse just rikkamatest riikidest odavamatesse, kuna see aitab odavamalt läbi ajada ja oma elukvaliteeti kohalike inimeste arvelt tõsta. Seetõttu võib seda laiema trendina pigem negatiivsena mõista, kuivõrd tegu võib olla ekspluateeriva elustiiliga.