Globalisatsioon on kujunemas üha suuremaks muutvaks jõuks rahvusvahelisel julgeoleku areenil. Tegu on kaheteralise mõõgaga, mis samaaegselt teeb julgeoleku tagamist kergemaks ja raskendab vastavate ametimeeste tööd märgatavalt. Millest selline ambivalentne roll?

Globaliseerumise protsessid aitavad kaasa tehnoloogiliste ja teaduslike saavutuste kiirendamisele ning nende viljade nautimisele. Tohutult paljud erinevad alad saavad võrdlemisi väledalt liikuvast progressist osa ja seejuures pole julgeolek mingi erand. Ideeliselt aitavad rahvusvahelistumise poolt mõjutatud protsessid kaasa uue ressursibaasi loomisele ja äärmiselt spetsialiseeritud võtete kasutamisele, mis peaksid aitama tagada riikideülest ja -sisest julgeolekust aastakümnete tagusega võrreldes tunduvalt hõlpsamalt. Nii see ongi, ent seejuures peame endile meelde tuletama, et julgeolekut loovad üksused pole ainsad organisatsioonid, mis on rahvusvahelistumisest kasu lõiganud. Samamoodi on loonud nutikaid võrke terroristid, kes aina enam vahetavad rahvusvahelisel areenil teadmisi, koordineerivad rünnakuid ja ostavad-müüvad isegi hävitavaid relvi.

Kui küsitakse, kas uued tehnoloogiad ja teaduslikud avastused on kõigis maailma hädades süüdi, siis tormavad nii mõnedki inimesed koheselt – käsi püsti – kinnitama, et just selles asi ongi. Tegelikult on tehnoloogia neutraalne (küll aga pole selle disain) ja oma põhilise kasutuse saab ta inimkätes. Loomulikult on sellele olemas vastuväide. Juba tehnoloogia disainimisel luuakse eeldused erinevate tegevuste võimaldamiseks. Internet aitab inimestel koonduda, teavet vahendada ja ühiste eesmärkide nimel koostööd teha. Koostöö tegemine on hea-kurja mõttes oma algseisundis neutraalses positsioonis. Jah, kui seda koostööd hakkavad tegema paadunud terroristid, siis muutub selle neutraalsus. Liigume nüüd ühe tasandi kõrgemale. Väidetavalt on suur osa viimase aja tehtud saavutustest kaudselt mõjutatud globaliseerumise pealetungist. Võttes eelneva loogikal põhineva mõttekäigu jällegi aluseks, siis võime julgelt öelda, et globaliseerumise mõju julgeolekule pole iseenesest halb ega hea, vaid seda kasutavad vägagi erinevate eesmärkide ja maailmapildiga isikud või nende grupeeringud.

Julgeolek pole ainult võitlus terroristide ja eriüksuste vahel. Meie julgeolek sõltub paljudest muudestki asjadest. Kujuta ette, et ühel hommikul netipanka sisse logides on sul arvel null eurot, kuigi said alles paar päeva tagasi 450 eurot palka. Kuhu see raha on küll läinud? Küsid elukaaslaselt, kas ta on ootamatult raha laenanud, ent saad eitava vastuse. Lähemalt uurides leiad, et see on kantud ühele Kaimani saarte pangaarvele. Jessake, su viimane raha on läinud! Mis teha!? See pole sugugi utoopiline stsenaarium, arvestades, et kuritegevus küberruumis on aina kasvav nähtus. Säilib tõenäosus, et pank saab röövist aru ja asendab raha, kuid siiski kahjustab see tugevalt meie turvatunnet. Seegi on globaliseeruva maailma üks tugevamaid julgeolekuriske. Aina enam teevad raha kantivad ja krediikaarte tühjendavad kurjategijad piiriüleselt koostööd või põgenevad pärast kuritöö sooritamist riikidesse, kus on kerge “ära kaduda”.

Tegu on võidurelvastumisega, millest suur osa põhineb tehnoloogilistel vahenditel ja teadmistel küberruumi arhitektuurist. Sarnaselt krüpteeritud dokumentide lahti murdmise ja uute, keerulisemate lahenduste kasutuselevõtu köieveost põhineb julgeoleku tagamine globaliseeruvas maailmas pideval lahingul teadmiste, ressursside ja innovaatiliste lahenduste omandamisel. Kes jääb peale? Ikka see, kes suudab tulla viimasel hetkel välja kõige nutikamate ja praktilises küberelus kasutatavate lahendustega.

Lõpetuseks on teema juures üks kõige olulisemaid aspekte infotehnoloogiate väga tugev läbi põimumine infrastruktuuridega. Kui interneti ja lokaalsete arvutite võrgustike abil on võimalik kontrollida energiat, transporti, elektrisüsteeme, veevärki ja pangandust, siis muudab see globaalselt opereerivate kurjategijate potentsiaalset saaki väga suureks. Juba praegu on taolised elektrooniliselt kontrollitavad infrastruktuuride süsteemid üsna tundlikud rünnakute vastu. Rääkimata sellest, kui rahvusvahelisel tasandil tegutsevad terroristid saavad veelgi kõrgemini spetsiliseeritumaks ja omandavad oskused taoliste süsteemide lahti murdmiseks ning hävitamiseks.