Globaliseerumise eetilised vaatepunktid

Me elame globalisatsiooni ajastul. Selles faktis pole mitte mingit kahtlust, kuna rahvusvahelistumise protsessi “lapsed” on meile igalt poolt otsa vaatamas. Kõndides ringi poodides, surfates internetis ja lennates lennukiga ühest sihtkohtast teise: peaaegu võimatu on skeptiliseks jääda, et meie globaalses ühiskonnas ja selle toimimises on tekkinud jäädavad muutused, mis hakkavad veel pikka aega inimeste valikuid mõjutama.
Globaliseerumist saab vaadata mitmest küljest. Loomulikult analüüsitakse selle nähtuse majanduslikke, kultuurilisi ja psühholoogilisi mõjusid. Palju vähem aga mõeldakse selle peale, mida tähendab globaliseerumine eetilisest vaatenurgast. Selles blogipostituses vaatleme lähemalt rahvusvahelistumisega seotud eetilisi dimensioone ja mõtleme, kuidas neid võiks lähemalt käsitleda.

Lääne ja kolmanda maailma riikide vaheline suhe on väga oluline külg, millest on võimalik eetilist vaatenurka jälgida. Kolmanda maailma riigid sõltuvad nii mitmeski mõttes lääne riikide “heast käest”, mis külvab neid üle uute töökohtade, arengu ja infrastruktuuriga. Teisest küljest ekspluateerivad lääne riigid arenguriike, sest esimesed viivad teistest välja maa sisse peidetud ressursse, odavat tööjõudu ja muid hüvesid. Siinkohal tekib eetiline küsimus: millisel määral on muutnud globaliseerumine kolmanda maailma riikide elukvaliteeti halvemaks? Kaudselt on selles süüdi kõik läänes elavad inimesed, kes igapäevaselt mingeid väljaspool oma regiooni toodetud produkte tarbivad. Kui tihti mõtleme selle peale, et meie Nike jalanõud on toodetud inimeste poolt, kes saavad heal juhul nädalas sama suure palga kui meie teenime ühe päevaga? Seda teemat on suurepäraselt lahanud Naomi Klein raamatu “No Logo”, kus ta esitab veenvalt erinevaid argumente ja näiteid, mis peaksid läänes elavate inimeste silmi avava globaalselt lokkava ebaõigluse suhtes.

Naomi Klein kirjutas muuhulgas sellest, kuidas mõningates riikides on lihttöölised praktiliselt orjastatud, aga me ei näe sellest kunagi kaadritki. Tossude või brändirõivaste reklaamides astuvad üles kuulsused, kellel puudub igasugune kokkupuude sellega, kust kõik need tooted tegelikult tulevad. Nad promovad seda, meie võtame reklaami vastu ja arvamegi, et maailm on ilus. Tegelikult on aga kõikide nende toodete taga õnnetud elud. Kuivõrd tegu on eetilise küsimusega, siis siinkohal puuduvad kindlalt õiged vastused. Mõned akadeemikud väidavad vastupidist, et tegelikult oleks nende elu veelgi halvem ja see vähene raha, mida nad lääne jaoks mõeldud riiete tootmise eest saavad, on tegelikult neile suurt lisaväärtust loov.

Samas ei ole eetiline dimensioon ja selles esile tulevad vastuolud ainult kolmanda maailma riikide ning lääne kapitalistide vahelise suhte väljendus. Globaliseerumine muudab tihedamaks riikide vahelised sidemed, mille tulemusel reisitakse rohkem ühest piirkonnast, riigist ja kontinendist teise. Kahjuks on tänapäevane lendamise lahendus üsna tugevalt keskkonda saastav, kuna see põhineb fossiilsete kütuste põletamisel. Siinkohal tekibki küsimus, kas on eetiline reisida lennukiga ühest piirkonnast teise, kui selle käigus toimub atmosfääri ja keskkonna tugev saastamine? Egoistliku lähenemise korral oleks väga raske probleemi näha, kuid kui läheneda holistlikult, siis on lennureis üsna tugev osa keskkonna saastamisest. Samas on tõstnud rahvusvahelistumine elutempot ja inimesed ei kujutakski enam ette, et nad võiksid lihtsalt sõita rongi või autoga ühest Euroopa otsast teise. See võtab lihtsalt liiga palju aega!

Kant on öelnud, et iga eetilise küsimuse juures tuleks mõelda: “Kas soovid, et kõik teised sarnaselt sulle käituksid? Kas sulle meeldiks selle olukorra tulemus?”. Kui kujutada ette, et kõik maailma inimesed hakkaksid ühtäkki lennukitega lendama, siis oleks tulemuseks tõeline keskkonnakatastroof. Kui see nii on, siis miks teeme seda meie ise? Siinkohal peab ära mainima, et üha enam leidub maailmas inimesi, kes on otsustanud lõpetada lennukitega lendamise ja kasutavad edaspidi ainult transporti maismaal.

Lahendusi eetilistele küsimustele globalisatsiooni kontekstis on keeruline leida. Kõik need eetilised küsikohad tulenevad laiematest ideoloogilistest süsteemidest ja on kinni iga inimese subjektiivses maailmatajus. Kuni lahendusi on väga raske välja mõelda, on kindlasti kasulik lihtsalt selliste küsimuste üle mõelda. Tasub arutada oma sõprade ja tuttavatega – kuidas nemad erinevatesse eetilistesse dilemmadesse suhtuvad? Globaliseerumine ja selle tagajärjed pole lihtsalt meist sõltumatud protsessid, vaid igaüks meist aitab nendele omal isiklikul moel kaasa.