Me elame uuel ajastul. Tegu on ajastuga, mida iseloomustab riikide vahel toimuv tihenev kaubavahetus, uued sidemed, rohkem reisimist ja teadmiste liikumine silmapilgu kiirusel. Interneti roll globaliseerumise juures on huvitav ja mitmekihiline. Ühest küljest aitab internet kohe kindlasti globaliseerumisele kaasa, kuid teisest küljest annab globaliseerumine interneti levikule vunki juurde. Võime julgelt väita, et globaliseerumine ja andmevõrkude üha laienev haare on teineteist täiendavad protsessid. Üks oleks ilma teiseta tunduvalt nõrgem. Kuidas see kõik täpsemalt toimib?

Võime alustada sellest, et internet oli tegelikult algselt sõjaväeline projekti, DARPANET, mis polnudki mõeldud tsiviilisikute hulgas kasutamiseks. See pole esimene kord, kui militaarkasutuseks mõeldud tehnoloogia aja möödudes eraisikute kätesse jõuab ja meie maailma tundmatuseni muudab. Internet aitas esmalt kaasa just asjatundjate vahelise netisuhtluseni, kuid 1990ndatel hakkas see üha enam leviva väga erineva taustaga inimeste seas. Ettevõtete juhtidel tekkis tunne, et igal firmal oleks kindlasti kasulik omada isiklikku platsi virtuaalsel pinnal. Igal juhul on interneti näol tegu nähtuse ja süsteemiga, mis toetab uute sidemete loomist. Iga uue ruuteriga laieneb interneti kättesaadavuse võrk üle terve maailma. Niiviisi tõstab iga uus internetti lülitunud inimene tõenäosust uute ühenduste tekkimiseks.

Kõik need inimestevahelised värsked ühendused aitavad globalisatsiooni võidkäigule kaasa. Tihti murravad need suhtlusaktid kogunenud stereotüüpe ja eelarvamusi, mis inimestel teiste rahvuste, riikide või piirkondade vastu on aja möödudes tekkinud. Murdmisele aitab otseselt kaasa see, et vahetu suhtlus mõne sinust erineva teise inimesega avab uued perspektiivid ja vaatepunktid, mille abil maailma ja meid selles lahti mõtestada. Tihedamad sidemed inimeste vahel peegeldavad ka sagedasemaid kontakte ettevõtete keskkonnas, kes saavad teha koostööd firmadega, kellega ilma internetita oleks peaaegu võimatu suhelda.

Internet on kasvatanud meie igapäevaelu kiirust. Ja globalisatsioon on tajutavat elu kiirust märkimisväärselt kasvatav nähtus. Me saame igapäevaselt rohkem informatsiooni ja seetõttu peame töötlema ka suurema hulga teavet. See on meie ajule lisakoormus. Niiviisi võime isegi jõuda välja sinna, et globalisatsioon ja internet on tõstnud meie kognitiivset koormust nii palju, et see tõstab stressiga seotud haiguste esinemist. Samal ajal on tegu kahe otsaga. Teisest küljest vaadatuna aitab interneti levik kaasa senisega võrreldes suurema hulga teadmiste jagamisele. Isegi, kui inimestel on rohkem stressi, siis on võimalik internetist leitava informatsiooni abil seda oskuslikumalt seljatada.

Interneti ja globalisatsiooni koosmõjul on toimunud tööturu demokratiseerumine. Muidugi mitte kõikjal maailmas, kuid väga tugevalt on seda tunda Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja arenenud Aasia majandusruumides. Interneti abil on võimalik endale selgeks teha oskuseid, mis vastasel juhul nõuaksid omandamiseks suuri investeeringuid nagu koolitustel käimine või kursustele registreerimine. Nii mõnedki inimesed on suutnud alustada tööd täiesti uuel töökohal, õppides interneti kaudu selgeks uued mõisted, oskused ja tööks vajalikud kognitiivsed raamistikud.