Kas maailm muutub väiksemaks või suuremaks?

Globaliseerumine pole must-valge nähtus, mida saaks lausa joonlauaga mõõta või täpseid tagajärgi paika panna. Fakt on see, et elame rahvusvahelistumise ajastul, kuid kõik selle tagajärjed on isegi kõige targematele teadlastele tume ala prestamos con asnef. Selge on see, et meie subjektiivset maailmataju muudab globaliseerumine kindlasti ja on juba seda arvestataval määral teinud. Rahvusvahelistumise käigus on tekkinud rohkem sidemeid riikide, organisatsioonide ja indiviidide vahel. Need sidemed on nii majanduslikud, sotsiaalsed kui logistilised. Samal ajal ei saa mainimata jätta seda, et üksikisiku tasandil on neid muutusi oma täies tervikus raske hoomata. Kuidas me saame kindlaks teha, millisel moel on nii suured globaalsed protsessid meid creditos rapidos mõjutanud? Üks viis on mõelda selle peale, kuidas on viimasel ajal meie maailmataju muutunud lähtudes tajutava globaalse terviku suurusest.

Mõned väidavad, et maailm on muutunud väiksemaks. Kiirete lennukite abil on võimalik liikuda üsna kähku ühest sõlmpunktist teise, näiteks Tallinnast Londonisse või Pariisist New Yorki. Samuti on tekkinud aina taskukohasemaid viise pikkade maade läbimiseks odavlennufirmade teenuste näol. Maailmas on olnud hostelibuume, mille käigus on odavad ja peamiselt seljakotiga reisivatele noortele mõeldud majutusasutused pidevalt avanenud ning avasüli rändureid soodsate hindadega vastu võtnud. Tänasel päeval on turismiturgu muutmas airbnb, mille kaudu on võimalik taskukohase hinnaga terveid kortereid üürida. Kui jätta turism ja transport kõrvale, siis aitavad digitaalsed lahendused meid ühendada inimestega, kes asuvad meist tegelikult tuhandete kilomeetrite kaugusel. Me võime kasutada Skype, Facebooki vestlust või meilivahetust, et saada teada, kuidas meile kallitel inimestel teiselpool maakera parajasti läheb. Kõik need erinevad nähtused tekitavad inimestes tunde nagu maakera oleks “kokku kuivanud”. Kõik on lihtsalt sedavõrd lähemal. Alati ei pruugi see füüsilisel kujul olla, kuid vaimselt on see erinevus siiski tajutav.

Teised arvavad, et maailm on muutunud suuremaks. Kõik eelnevalt loetletud võimalused tekitavad meile juurde rohkem valikuid ja võimalikke stsenaariume, mida võiksime oma elus praktilisel kombel läbi kogeda. Sellevõrra muutub maailm rikkalikumaks, kuna saame ette kujutada asju, mida me poleks end kunagi osanud arvatagi tegemas. Ja need fantaasiad ei pea jääma ainult vaimusilma. Digitaalsete lahenduste globaliseerunud ajastul on võimalik osta endale lennupiletid, osaleda interneti kaudu ülemaailmsel tööturul ja kindlustada töökoht teises riigis ning seejärel võttagi uus väljakutse vastu. Meil on võimalik kohtuda senisega võrreldes hulgaliselt rohkemate inimestega. Kui seda mõttekäiku järgida, siis on tõepoolest maailm märksa suuremaks muutunud. Ja kõikide nende arengutega, mis meid veel ees ootab, hakkab veelgi suuremaks muutuma.

Kokkuvõttes pole vahet, millist metafoori oma maailmavaate ja elu kogemise aluseks võtta. Vaid üks asi on selge. Ja see on globaliseerumise kindel mõju sellele, kuidas me ümbritsevaga suhestume ja milliseks meie reaalsus võib kujuneda.

Kuidas globalisatsioon reisiturgu raputas?

globalization-traveling

Globaliseerumine on mõjutanud enamikus maailma riikides pea kõiki erinevaid valdkondi. Turism ja reisimajandus pole seejuures mitte mingi erand, vaid otse vastupidi: tegu võib olla sektoriga, mis on isegi globaliseerumise protsessile tervikuna kaasa aidanud. Järgnevalt teeme ülevaate kõikvõimalikest aspektidest, mis on seotud globaliseerumise ja reisituru omavahelise suhtega.

Muide, kui tunned, et reisirahast jääb natuke puudu, siis kiirlaenud credit rapid aitavad kohe kindlasti sind hädast välja. Kiirlaenuga saad koheselt katta vajamineva rahasumma. Enne kiirlaenu võtmist veendu, et sul on piisavalt raha õigel ajal kiirlaenu tagasi maksmiseks.

Odavlendude tulek

Euroopas on lennuturu kihama pannud suured odavlennufirmad nagu Ryanair, easyJet ja Wizz Air. Nad pakuvad traditsiooniliste lennufirmadega võrreldes parajalt odavamaid hindu, mis päädib sellega, et suuremad lennuhiiud peavad omakorda ka enda hindu ifn credite pentru rau platnici langetama, kuna see on ainuke viis, kuidas ikkagi kibedas konkurentsiolukorras ellu jääda. Sarnaseid nähtusi on võimalik jälgida Aasias ja Põhja-Ameerikas. Nimelt on mõlemas piirkonnas välja arenenud arvestav turg odavlendudele. Odavamad lennupiletid on aidanud senisest suuremal hulgal inimestel näha maailma, töötada välisriigis ja luua oma tegevuse kaudu tihedamaid sidemeid erinevate regioonide vahel.

Digirändur ehk digitaalne nomaad

Eestis on kirjutanud digitaalsetest nomaadidest ehk digiränduritest näiteks reisi- ja elustiiliportaal Hetked. Digirändurid on inimesed, kes sõidavad mööda ilma laiali ja teevad tööd oma sülearvutit kasutades. Neil pole vaja kontorist, sest nende töö ei nõua pidevat kohaolu ja teistega suhtlemist. Isegi kui neil on vaja suhelda, siis saavad nad selle vajaduse rahuldatud virtuaalsel teel. Seega on tegu ühest küljest nomaadidega, kuna nad rändavad pidevalt ringi, kuid teise külje pealt ka digitaalsete võimaluste maksimumini ära kasutajatega, sest virtuaalne töökeskkond annab võimaluse viibida ükskõik kus. Näiteks võivad digirändurid minna ilusale Tai rannale ja teha palmi alt mõnda põnevat disainitööd. Keegi teine võib jällegi istuda Sao Paulo tänavakohvikus, juua külma limonaadi ja tegeleda andmesisestusega. Digirändurite puhul on kõige tähtsam aspekt see, et nad üritavad oma tegevuse käigus murda tüüpilisi arusaamu sellest, milline peab olema töökeskkond ja kuivõrd palju tohib oma eralõbu ja naudinguid tööga siduda. Mõni digirändur teeb oma tööd samal ajal basseinis kummist aluse peale lamades. Kohe kindlati on see väga tugev märk sellest, kuidas globaliseerumine on mõjutanud nii reisimist, turismi kui arusaamu tööst.

Koheselt tekib küsimus, kes ikkagi on digirändur? Kas ta on reisija? Turist? Töötaja? Tegelikult on tal korraga mitu identiteeti, mis on muutunud üheks tervikuks ja identifitseerib teda ülejäänud massist, kes temaga koos lennukis reisivad või mõne kuurorti ühisala tugitoolides lesivad. Ilma globalisatsioonita poleks digiränduril võimalik oma tööd teha, sest globaliseerumise viljad on andnud talle võimaluse kiiresti ringi liikuda, saada endale tööandjaid üle terve ilma ning üha laiemas ühiskonna standardiseerituse tingimustes on tal võimalik orienteeruda tööturgudel ja virtuaalsetest kollektiivides, mis oleksid veel sada aastat tagasi täiesti võimatud tundunud.

Suuremad lennukid

Nüüd hakatakse juba rohkem rääkima hyperloop tehnoloogiast ja arvata võib, et see hakkab globalisatsiooni protsessi veelgi suurema hooga käima lükkama, kui see uudne ja innovaatiline tehnoloogia peaks hakkama laiemat kasutust leidma. Korra on maailma ajaloos juba sarnane olukord olnud ja see aitas samuti rahvusvahelistumise protsesside korralikult kaasa. Suurte reisilennukite kasutuselevõtt aitas hakata liigutama inimmasse senisega võrreldes pretsedenditu kiirusega ja luua üha tihedamaid sidemeid maailma pealinnade vahel. Boeing ja Airbus on sellest väga palju võitnud, kuna just nende insenerid, kuldsete kätega ja briljantse mõistusega inimesed, on aidanud kaasa suurte reisilennukite võidukäigule. Mõnes suuremas lennukis võib olla üle 500 istekoha ja sellist rahvahulka liigutavad regulaarselt, isegi igapäevaselt, nii mõnedki lennufirmad üle terve maailma. Kõige populaarsemate marsruutide hulka kuuluvad New York-London, Singapur-Sydney ja Los Angeles-Tokyo. Kõikide nende linnade vahel liigub igapäevaselt täiesti uskumatult suur hulk inimesi. Kogu see protsess on aidanud kaasa sellele, et maailma on kõvasti hakanud kahanema ja riikide vahelised piirid on aina enam hägustunud. Turism pole enam endine, kuna nii paljudel inimestel on tänapäeval võimalik erinevate riikide vahel reisida.

Kolmanda maailma riikide kuurortid

Egiptus, Tuneesia ja Lõuna-Türgi. Kõikidesse nendesse piirkondadesse on rajatud uhkete basseinide, viisakate restoranide ja marmorist saalidega luksushotelle ja kuurorte. Lisaks luksuslikele kohtadele on avatud ka kesk- ja odavklassi hotelle. Kõik need ehitised on rajatud globalisatsiooni viljadele, sest ilma rahvusvahelistumiseta poleks nende piirkondades niivõrd palju turismimagneteid. Siinkohal on seletus lihtne. Esiteks on kolmanda maailma riikides odavam tööjõud, mis langetab pikemaajalisi tööjõukulusid. Teiseks on ka ehitusmaterjalid ja ehitajate töötunnid madalama hinnamääraga. Kolmandaks on rikkamate riikide inimestel palju vaba aega ja nad soovivad seda täita erinevate tegevustega. Reisimine ja lõunamaised puhkused on selleks üks kõige paremaid viise, vähemalt võib seda väita sadade tuhandete Euroopa ja USA turistide puhkuseotsuseid analüüsides. See tähendab omakorda suurt rahavoolu kolmanda maailma riikide majandustesse ja aitab sealseid protsesse progresseeruvale suunale juhtida. Loomulikult on sellel turismiprotsessi küljel palju kriitikuid, kuna nii mõnedki väidavad, et kogu kuurortite uhkus on ehitatud üles kohalike ekspluateerimisele. Eks seejuures muutub arutelu ideoloogiliseks ja igaüks peab oma otsused ning järelduse ise tegema. Igal juhul on tegu faktiga, et globaliseerumine on eelpool kirjeldatud turismilinnakute arendamist tugevalt soodustanud.

Kuidas seletada lastele globaliseerumist?

child-globe

Lapsed võivad küsida meilt igasuguseid küsimusi ja mõned neist võivad isegi üsna piinlikuks osutuda pikalaina. Globaliseerumine pole absoluutselt üks nendest “piinlikest” küsimustest, sest seejärel ei pea rääkima kurgedest ega muudest laste saamise viisidest. Pigem võib see panna lapsevanema keerulisse olukorda. Kui endalgi on raske teemast aru saada, siis seda enam võib ajada segadusse lapse ootamatult nutikas küsimus. Järgnevalt toome välja põhilised aspektid, mida võiks lapsele seletamise käigus välja tuua.

Mõte 1

Globaliseerumine tähendab seda, et mingeid asju tehakse rahvusvaheliselt samamoodi, näiteks rahvusvahelised autorikaitseseadused ja inimõigused pikavippi ilman luottotietoja.

Mõte 2

Globaliseerumise käigus tehakse erinevate riikide vahel hästi palju rohkem koostööd. Nii on näiteks mõnel firmal koostööpartnerid mitmel kontinendil korraga.

Mõte 3

Globaliseerumine viib selleni, et tekivad väga suured firmad, mis võtavad enda alla kümneid ja kümneid riike. Selliste firmade hulka kuuluvad näiteks Coca-Cola, Pepsi, Mcdonalds jne.

Mõte 4

Inimesed saavad rohkem ja vabamalt reisida. Reisimine on muutunud odavamaks, sest on tulnud odavlennufirmad väga heade pakkumistega välja. Euroopas on kõige paremateks näideteks Ryanair ja easyJet.

Mõte 5

Inimesed kolivad üha rohkem ühest riigist teise ja hakkavad mõnes uues riigis tööd tegema. Immigratsioon muutub üsna tavaliseks. Eestiski võib näha seda, et IT-firmade juurde tuleb mõnikord inimesi üle terve maailma.

Mõte 6

Erinevused kõikvõimalike riikide ja rahvaste vahel hakkavad rohkem ära kaduma, kuna lihtsalt nii palju toimub ideede ja kaupade vahetamist.

Mõte 7

Me saame poest osta igasuguseid tooteid, mis võivad olla toodetud Peruus, Ameerikas, Aafrikas või ükskõik kus! Vaatame koos poeletti ja loeme kokku: mitmest erinevast riigist viljad on pärit?

Mõte 8

Igal inimesel tekib rohkem võimalusi elus, kuna enam pole piirajaks koduriik, vaid valla on terve maailm.

Mõte 9

Riigid hakkavad omavahel võistlema: kes saavad endale kõige andekamad ja paremad inimesed tööle või õppima. Mõned riigid võivad anda kopsakaid toetusi kõikidele neile, kes soovivad nende riigi ülikooli õppima tulla. Tasub selliseid võimalusi kindlasti ära kasutada!

Mõte 10

Igasuguseid põnevaid ja huvitavamaid toiduaineid on võimalik kergemini kätte saada. Näiteks sushit saab nüüd Eestis peaaegu igast suuremast linnast osta.

Mõte 11

Uudised liiguvad maailmas välkkiirelt, kuna meil on satelliidid ja WiFi-ühendus. Kui midagi kuskil maakeral juhtub, siis nüüd saavad inimesed sellest hästi ruttu teada, kuna neil on lihtne infole ligi pääseda.

Vesi ja globaliseerumine: kas see lõppeb sõjaga?

global-water-crisis

Kõik elusolendid vajavad eksisteerimiseks vett. Meie ümber on nii palju vett, et me unustame ära, kuivõrd vajalik see ikkagi meie elutegevuseks on. Pöörates kraani, hakkab dušist pahinal vett purskama, poodides on lõputult erinevaid mineraalvee marke ja basseinid on klooriga rikastatud H2O’d pilgeni täis. Kõige olulisem on meile magevesi, kuna see kõlbab erinevalt soolasest mereveest ka igapäevaseks joomiseks ja tarbimiseks.

ÜRO andmete põhjal elab 85 protsenti maailma elanikkonnast maakera kõige kuivemates piirkondades ja 783 miljonil inimesel puudub ligipääs puhtale veele. See on tõeliselt mõtlemapanev fakt. Globaliseerumine aitab ebavõrdsele veejaotusele kaasa, kuna asjade tootmiseks kulub määramata hulgal vett. Kõige suurem osa tarbimisest endast toimub aga rikkamates lääneriikides. Me kasutame suurt hulka Maa veevarudest enda jaoks asju tootes, seejuures suunates tootmise vaesematesse piirkondadesse, et oma kasumit võimalikult maksimeerida ja jooksvaid kulutusi minimeerida. Suurtes tehastes kulub ilmatu suur kogus vett masinate jahutamiseks, loomade kasvatuse käigus läheb tonnide viisi vett kaduma ja isegi tänavate puhastamiseks võib keskmine arenenud riigi linn aastas miljoneid liitreid vett raisku lasta. Kõik see paneb sügavamalt mõtlema globalisatsiooni mõju suhtes meie veevarudele.

Globaliseerumine mõjutab linnastumist ehk täpsemalt öeldes tõstab üks nähtus teise tõenäosust. Mida tihedamad on majanduslikud ja sotsiaalsed sidemed erinevate riikide vahel, seda tõenäolisem on see, et inimesed kolivad suurtesse linnadesse elama. Mitmed teadlased on taolise väitega korduvalt välja tulnud ja sellel on reaalne alus. Nimelt on tihedamate sidemete korral rohkem tõmbepõhjuseid rändeks ja loomulikult toimub taoline ränne üldjuhul ikkagi suurtese metropolistesse, mitte väikeste küladega maapiirkondadesse. Selliseid näiteid leiab päris palju, näiteks New York Ameerika Ühendriikides, Singapur ja Hong Kong Aasias, London ja Berliin Euroopas. Kõik need linnad toovad sisse rahvusvahelisi inimesi, kellele meeldib end uutes keskkondades proovile panna. Miks see vee seisukohast tähtis on? Linnades kasutatakse väga palju vett. Tänavate pesemiseks, tulekahjude kustutamiseks, tööstustes tootmiseks jne. Vett läheb kõikjale tarvis ja see mõjutab oluliselt inimeste heaolu, sest kui vesi hakkab otsa saama, siis tekib tihedam võitlus väheste ressursside nimel.

Hetkel elame olukorras, kus globaliseerumine on tugevalt mõjutanud veemajandust. Ühest küljest toimub globaliseerumisest innustuv linnastumine, mis tõstab vee tarbimise määra oluliselt. Teisest küljest elab ikkagi suur osa maailmast aladel, kus ligipääs värskele joogi- ja pesuveele on rängalt piiratud. Taolises olukorras on väga lihtne kujutada ette mõnda arvutimängu ja lihtsalt ressursse ühest kohast teise tõsta, kuid reaalelus pole see nii lihtne. Ressursside liigutamine võib tegelikult hoopiski kulutada neid samu ressursse, mida proovitakse säästa. Hea näide sellest on tuuleturbiinid. Nende abil proovitakse loodust säästa, kuid nende masinate endi tootmine kulutab samuti ohtralt erinevaid maavarasid ja nendest loodud tarbevarasid.

Kõige tugevamad praeguse olukorra kriitikud on ähvardanud ja ennustanud, et veekriis võib lõppeda ülemaailmse sõjaga, sest teistmoodi pole võimalik ressursse omandada. Siinkohal on kõigil võimalik süngeid tulevikustsenaariume ennetada, hoides meie kallist loodusvara. Keera duši all kraan seebitamise ajaks kinni, eelista pudeliveele kraanivett ja tegele taaskasutusega. Kõik need väikesed sammud võivad pika peale suure muutuse esile kutsuda ja meid hullemate stsenaariumite ilmsiks saamisest päästa.

Globaliseerumise eetilised vaatepunktid

world-globalization

Me elame globalisatsiooni ajastul. Selles faktis pole mitte mingit kahtlust, kuna rahvusvahelistumise protsessi “lapsed” on meile igalt poolt otsa vaatamas. Kõndides ringi poodides, surfates internetis ja lennates lennukiga ühest sihtkohtast teise: peaaegu võimatu on skeptiliseks jääda, et meie globaalses ühiskonnas ja selle toimimises on tekkinud jäädavad muutused, mis hakkavad veel pikka aega inimeste valikuid mõjutama.
Globaliseerumist saab vaadata mitmest küljest. Loomulikult analüüsitakse selle nähtuse majanduslikke, kultuurilisi ja psühholoogilisi mõjusid. Palju vähem aga mõeldakse selle peale, mida tähendab globaliseerumine eetilisest vaatenurgast. Selles blogipostituses vaatleme lähemalt rahvusvahelistumisega seotud eetilisi dimensioone ja mõtleme, kuidas neid võiks lähemalt käsitleda.

Lääne ja kolmanda maailma riikide vaheline suhe on väga oluline külg, millest on võimalik eetilist vaatenurka jälgida. Kolmanda maailma riigid sõltuvad nii mitmeski mõttes lääne riikide “heast käest”, mis külvab neid üle uute töökohtade, arengu ja infrastruktuuriga. Teisest küljest ekspluateerivad lääne riigid arenguriike, sest esimesed viivad teistest välja maa sisse peidetud ressursse, odavat tööjõudu ja muid hüvesid. Siinkohal tekib eetiline küsimus: millisel määral on muutnud globaliseerumine kolmanda maailma riikide elukvaliteeti halvemaks? Kaudselt on selles süüdi kõik läänes elavad inimesed, kes igapäevaselt mingeid väljaspool oma regiooni toodetud produkte tarbivad. Kui tihti mõtleme selle peale, et meie Nike jalanõud on toodetud inimeste poolt, kes saavad heal juhul nädalas sama suure palga kui meie teenime ühe päevaga? Seda teemat on suurepäraselt lahanud Naomi Klein raamatu “No Logo”, kus ta esitab veenvalt erinevaid argumente ja näiteid, mis peaksid läänes elavate inimeste silmi avava globaalselt lokkava ebaõigluse suhtes.

Naomi Klein kirjutas muuhulgas sellest, kuidas mõningates riikides on lihttöölised praktiliselt orjastatud, aga me ei näe sellest kunagi kaadritki. Tossude või brändirõivaste reklaamides astuvad üles kuulsused, kellel puudub igasugune kokkupuude sellega, kust kõik need tooted tegelikult tulevad. Nad promovad seda, meie võtame reklaami vastu ja arvamegi, et maailm on ilus. Tegelikult on aga kõikide nende toodete taga õnnetud elud. Kuivõrd tegu on eetilise küsimusega, siis siinkohal puuduvad kindlalt õiged vastused. Mõned akadeemikud väidavad vastupidist, et tegelikult oleks nende elu veelgi halvem ja see vähene raha, mida nad lääne jaoks mõeldud riiete tootmise eest saavad, on tegelikult neile suurt lisaväärtust loov.

Samas ei ole eetiline dimensioon ja selles esile tulevad vastuolud ainult kolmanda maailma riikide ning lääne kapitalistide vahelise suhte väljendus. Globaliseerumine muudab tihedamaks riikide vahelised sidemed, mille tulemusel reisitakse rohkem ühest piirkonnast, riigist ja kontinendist teise. Kahjuks on tänapäevane lendamise lahendus üsna tugevalt keskkonda saastav, kuna see põhineb fossiilsete kütuste põletamisel. Siinkohal tekibki küsimus, kas on eetiline reisida lennukiga ühest piirkonnast teise, kui selle käigus toimub atmosfääri ja keskkonna tugev saastamine? Egoistliku lähenemise korral oleks väga raske probleemi näha, kuid kui läheneda holistlikult, siis on lennureis üsna tugev osa keskkonna saastamisest. Samas on tõstnud rahvusvahelistumine elutempot ja inimesed ei kujutakski enam ette, et nad võiksid lihtsalt sõita rongi või autoga ühest Euroopa otsast teise. See võtab lihtsalt liiga palju aega!

Kant on öelnud, et iga eetilise küsimuse juures tuleks mõelda: “Kas soovid, et kõik teised sarnaselt sulle käituksid? Kas sulle meeldiks selle olukorra tulemus?”. Kui kujutada ette, et kõik maailma inimesed hakkaksid ühtäkki lennukitega lendama, siis oleks tulemuseks tõeline keskkonnakatastroof. Kui see nii on, siis miks teeme seda meie ise? Siinkohal peab ära mainima, et üha enam leidub maailmas inimesi, kes on otsustanud lõpetada lennukitega lendamise ja kasutavad edaspidi ainult transporti maismaal.

Lahendusi eetilistele küsimustele globalisatsiooni kontekstis on keeruline leida. Kõik need eetilised küsikohad tulenevad laiematest ideoloogilistest süsteemidest ja on kinni iga inimese subjektiivses maailmatajus. Kuni lahendusi on väga raske välja mõelda, on kindlasti kasulik lihtsalt selliste küsimuste üle mõelda. Tasub arutada oma sõprade ja tuttavatega – kuidas nemad erinevatesse eetilistesse dilemmadesse suhtuvad? Globaliseerumine ja selle tagajärjed pole lihtsalt meist sõltumatud protsessid, vaid igaüks meist aitab nendele omal isiklikul moel kaasa.

Leia globaliseerumise märke … kodupoest!

global-trading

Paljud meist ei mõtle igapäevaselt globaliseerumise peale. Pigem keskendume argielule ja jälgime jooksvalt Eestis toimuvaid poliitilise “mänge” või kõige suuremaid maailmas toimuvaid sündmusi. Sellegipoolest on viimaste aastakümnete jooksul toimunud meie endi keskkonnas tugevaid muutusi, millest me pole igal hetkel teadlikud, kuid mis ometigi mõjutavad meie igapäevaseid oste, toiminguid ja valikuid. Globalisatsiooni ja ühtlasemaid sidemeid loonud rahvusvahelise ruumi vilju on võimalik leida kõige lihtsamatest igapäevastest kohtadest, näiteks supermarketist! Nüüd vaatamegi erinevaid viise, kuidas oma kodupoes globaliseerumise märke jahtida ja neid kindlaks teha.

Puu- ja köögiviljalett

Kui paljud fruktid-viljad on tegelikult Eestist pärit ja kuuluvad kodumaise toodangu hulka? Ühes keskmises supermarketis võib eestimaiste toodete osakaal olla šokeerivalt madal. Tavaliselt võivad ainult kartulid olla mõnikord Eestist pärit, kuid sibulad on enamasti Ida-Euroopast, küüslauk Hiinast, kartul Poolast ja maasikd Hispaaniast. Mõnikord on Maxima lettidel näha sibulat, mis pärineb isegi Indiast ehk teisisõnu tuhandete kilomeetrite kauguselt! Loomulikult ei saa eeldada, et mõningad troopilised ja ekvatoriaalsed puuviljad oleksid kodumaalt pärit, kuid näiteks viinamarju on võimalik osta ökopoest Lõuna-Eesti toodanguna. Need on võrreldes Lõuna-Euroopa marjadega kõrvutades küll väiksemad, ent siiski parajalt mõnusa mekiga. Värskete viljade letis on globaliseerumise tulemusi võimalik tõeliselt tugevalt tajuda. Kui müüki on pandud Eestis kasvatatud tomateid, siis on need üldjuhul välismaiste ja rohkem läikivamate punaviljadega võrreldes tunduvalt kallimad. Rahvusvahelistumine avab turu laiemale maailmale, mille tulemusel toimub lisaks rikastumisele ka senisest suurem konkurents vabal turul.

Piimatoodete lett

Piimatooted on küll enamasti kodumaised, kuid salata ei saa, et nii mõnigi kord võivad välismaised tooted Eesti omadest odavamaks kujuneda. Ehe näide sellest on Poola tootjate viilutatud juustud, mis on Eesti juustumeistrite toodetega võrreldes parajal määral soodsamad. Sarnast olukorda võib täheldada pudingite, jogurtite ja kohukeste juures. Kohukesi müüakse suuremate kampaaniate ajal kõige odavamalt lätlaste poolt, näiteks Karumsi kohupiimajuustukest. Siinkohal mängib rolli turgude suurus. Poola tootjatel on Eesti elanikkonnaga kõrvutades kordades suurem turg, mistõttu läheb tooraine ostmine ja üldine tootmine tunduvalt vähem kulukamaks. Mõnikord tasub uurida pakendilt, kust pärineb poodide “omatoote” brändi all müüdav piim või keefir. Sugugi ei pruugi üllatusena tulla, et see pärineb algselt Soomest, Lätist või Leedust.

Hügieenitarvete riiul

Nii paljud riiulil asetsevad tooted kuuluvad suurkorporatsioonide käe alla. Head & Shoulders šampoon, Gilette habemeajamisvaht ja Tampax tampoonid? Need kuuluvad kõik Procter & Gamble korporatsioonile. Samamoodi on selle firma omad Oral-B hambapasta, Mr. Proper pesuvahend ja Tide pesupulber. Paljud inimesed on šokeeritud, kui nad kuulevad sellest esimest korda, et nii palju meile tuntud brändid kuuluvad tegelikult ainult ühele suurkorporatsioonile. Ja see on loomulikult seotud globaliseerumisega, kui saame peaaegu igast maailma paigast neid tuntud tooteid endale soetada. Procter & Gamble pole seejuures ainus taoline suurkorporatsioon, kelle haare on jahmatavalt lai. Unileverile kuulub Dove kehahoolduse sari ja AXE deodorandid.

Mida ikkagi tähendab globaliseerumine?

globalization

“Globaliseerumine” on väljend, mida on otsitud Google’st eesti keeles tuhandeid ja tuhandeid kordi. Segadus tekitab teema juures tõsiasi, et sellele pole ühest ja selget definitsiooni. See eristabki ühiskonnateaduseid reaalteadustest: me ei saa nõustuda sajaprotsendiliselt üheainsa definitsiooniga, kuna mõiste sisu võib erinevates kontekstides ja piirkondades tunduvalt muutuda. Globaliseerumist on kasutatud paljude ühiskonnas toimuvate nähtuste seletamiseks, näiteks Araabia kevade käigus tekkinud ülestõusude, tõusvas joones olevate varade ebaühtlase jaotumise ja kolmanda maailma riikides avatud kõnekeskuste põhjendamiseks. Järgnevalt anname erinevaid juhtnööre, kuidas alustada enda jaoks globaliseerumise keerulise mõiste lahti murdmist.

Ära piira end ühe definitsiooniga!

Globalisatsiooni puhul on tegu niivõrd laia ja mitmetahulise nähtusega, mistõttu ära kindlasti hakka seletuste otsimisel end ainult ühe kindla vaatevinkliga piirama. Seda mõistet kasutatakse muuhulgas nii kommunikatsioonis, majanduses, rahvusvahelistes suhetes kui logistikas. Igas konkreetses valdkonnas võib sellel mõistel olla teistest veidi erinev kontekst või tähendus. Siiski võime täheldada viite peamist viisi, kuidas globaliseerumist lahti mõtestatakse: Lääne väärtuste võit maailmas, majanduslik fenomen, ajalooline periood, sotsiaalne ja tehnoloogiline revolutsioon ja kauguste mõõtme kokku tõmbumine.

Ajaloolise perioodi määratlus

Kui mõistad globalisatsiooni kui ajaloolist perioodi, siis võid arvestada, et saa hakkas 1970. aastatest ja kestab tänase päevani. Sellele eelnes külma sõja periood, vähemalt Ameerika kontekstis, mis kestis umbes 1989. aastani. Nimelt toimusid sel ajal suured struktuurilised muutused, näiteks Nõukogude Liidu kokku varisemine ja erinevate poliitiliste otsuste tulemused.

Majandusliku ruumi määratlus

Majanduslik lähenemine näeb globalisatsiooni peamiselt protsessina, mis on tekitanud olukorra, kus ülemaailmselt toimub senisest suurem müügitegevus, riikide vaheline tootmine ja logistika. Samuti on majanduslikult toonud globaliseerumine kaasa tootmistegurite erastamise, liberalisatsiooni ja kapitaliturgude integratsiooni. Viimasest on hea näide New Yorgi börs.

Läänelike väärtuste levimine

Üks asjakohaseid definitsioone määratleb globalisatsiooni kui läänelike väärtuste levikut. See on tõsi, kuid siiski on tegu üsna kitsa määratlusega. Ühest küljest võime kõikides maailma suurlinnades tunda midagi tuttavlikku, olgu selleks siis McDonaldsi kiirtoidurestoranid, Subway einevõileibu müüvad kohad või suurte multipleks kinode asetsemine linnaruumis. Teisest küljest on see ikkagi regionaalne nähtus, kuna maailmas leidub hulgaliselt nii väiksemaid kui suuremaid linnu, mis nähtavasti pole globalisatsioonist sellisel määral puudutatud.

Tehnoloogiliste muutuste pealetung

Globaliseerumine on paratamatult mõjutatud tehnoloogilisest revolutsioonist. Tänapäeval disainitakse elektrooniaseadmeid ühes riigis, pannakse kokku teises ja müüakse maha kolmandas. Riigipiire lõhuvad uued tehnoloogilised sidemed, mille hulka kuuluvad internet, telefonid ja veebipõhised turud. Tehnoloogia areng on mõjutanud ka lennukeid, laevu ja muid transpordivahendeid. See annab globalisatsioonile veelgi ühe mõõtme juurde. Rahvusvahelistumist kirjeldatakse ka unikaalse aja ja ruumi kokku surumise efekti kaudu. See on otse loomulikult võimaldatud vaid efektiivsete transpordivahendite välja arendamise tulemusena. Näiteks võid astuda Londonist lennuki peale ja leida end õhtuks New Yorgi kesklinnast. Taoline kiirus ja keskkondade muutlikkus on inimkonna ajaloos võrdlemisi unikaalne nähtus.

Globalisatsiooni mõju julgeolekule

globalization-safety

Globalisatsioon on kujunemas üha suuremaks muutvaks jõuks rahvusvahelisel julgeoleku areenil. Tegu on kaheteralise mõõgaga, mis samaaegselt teeb julgeoleku tagamist kergemaks ja raskendab vastavate ametimeeste tööd märgatavalt. Millest selline ambivalentne roll?

Globaliseerumise protsessid aitavad kaasa tehnoloogiliste ja teaduslike saavutuste kiirendamisele ning nende viljade nautimisele. Tohutult paljud erinevad alad saavad võrdlemisi väledalt liikuvast progressist osa ja seejuures pole julgeolek mingi erand. Ideeliselt aitavad rahvusvahelistumise poolt mõjutatud protsessid kaasa uue ressursibaasi loomisele ja äärmiselt spetsialiseeritud võtete kasutamisele, mis peaksid aitama tagada riikideülest ja -sisest julgeolekust aastakümnete tagusega võrreldes tunduvalt hõlpsamalt. Nii see ongi, ent seejuures peame endile meelde tuletama, et julgeolekut loovad üksused pole ainsad organisatsioonid, mis on rahvusvahelistumisest kasu lõiganud. Samamoodi on loonud nutikaid võrke terroristid, kes aina enam vahetavad rahvusvahelisel areenil teadmisi, koordineerivad rünnakuid ja ostavad-müüvad isegi hävitavaid relvi.

Kui küsitakse, kas uued tehnoloogiad ja teaduslikud avastused on kõigis maailma hädades süüdi, siis tormavad nii mõnedki inimesed koheselt – käsi püsti – kinnitama, et just selles asi ongi. Tegelikult on tehnoloogia neutraalne (küll aga pole selle disain) ja oma põhilise kasutuse saab ta inimkätes. Loomulikult on sellele olemas vastuväide. Juba tehnoloogia disainimisel luuakse eeldused erinevate tegevuste võimaldamiseks. Internet aitab inimestel koonduda, teavet vahendada ja ühiste eesmärkide nimel koostööd teha. Koostöö tegemine on hea-kurja mõttes oma algseisundis neutraalses positsioonis. Jah, kui seda koostööd hakkavad tegema paadunud terroristid, siis muutub selle neutraalsus. Liigume nüüd ühe tasandi kõrgemale. Väidetavalt on suur osa viimase aja tehtud saavutustest kaudselt mõjutatud globaliseerumise pealetungist. Võttes eelneva loogikal põhineva mõttekäigu jällegi aluseks, siis võime julgelt öelda, et globaliseerumise mõju julgeolekule pole iseenesest halb ega hea, vaid seda kasutavad vägagi erinevate eesmärkide ja maailmapildiga isikud või nende grupeeringud.

Julgeolek pole ainult võitlus terroristide ja eriüksuste vahel. Meie julgeolek sõltub paljudest muudestki asjadest. Kujuta ette, et ühel hommikul netipanka sisse logides on sul arvel null eurot, kuigi said alles paar päeva tagasi 450 eurot palka. Kuhu see raha on küll läinud? Küsid elukaaslaselt, kas ta on ootamatult raha laenanud, ent saad eitava vastuse. Lähemalt uurides leiad, et see on kantud ühele Kaimani saarte pangaarvele. Jessake, su viimane raha on läinud! Mis teha!? See pole sugugi utoopiline stsenaarium, arvestades, et kuritegevus küberruumis on aina kasvav nähtus. Säilib tõenäosus, et pank saab röövist aru ja asendab raha, kuid siiski kahjustab see tugevalt meie turvatunnet. Seegi on globaliseeruva maailma üks tugevamaid julgeolekuriske. Aina enam teevad raha kantivad ja krediikaarte tühjendavad kurjategijad piiriüleselt koostööd või põgenevad pärast kuritöö sooritamist riikidesse, kus on kerge “ära kaduda”.

Tegu on võidurelvastumisega, millest suur osa põhineb tehnoloogilistel vahenditel ja teadmistel küberruumi arhitektuurist. Sarnaselt krüpteeritud dokumentide lahti murdmise ja uute, keerulisemate lahenduste kasutuselevõtu köieveost põhineb julgeoleku tagamine globaliseeruvas maailmas pideval lahingul teadmiste, ressursside ja innovaatiliste lahenduste omandamisel. Kes jääb peale? Ikka see, kes suudab tulla viimasel hetkel välja kõige nutikamate ja praktilises küberelus kasutatavate lahendustega.

Lõpetuseks on teema juures üks kõige olulisemaid aspekte infotehnoloogiate väga tugev läbi põimumine infrastruktuuridega. Kui interneti ja lokaalsete arvutite võrgustike abil on võimalik kontrollida energiat, transporti, elektrisüsteeme, veevärki ja pangandust, siis muudab see globaalselt opereerivate kurjategijate potentsiaalset saaki väga suureks. Juba praegu on taolised elektrooniliselt kontrollitavad infrastruktuuride süsteemid üsna tundlikud rünnakute vastu. Rääkimata sellest, kui rahvusvahelisel tasandil tegutsevad terroristid saavad veelgi kõrgemini spetsiliseeritumaks ja omandavad oskused taoliste süsteemide lahti murdmiseks ning hävitamiseks.

Internet aitab kaasa globaliseerumisele

globalization-internet

Me elame uuel ajastul. Tegu on ajastuga, mida iseloomustab riikide vahel toimuv tihenev kaubavahetus, uued sidemed, rohkem reisimist ja teadmiste liikumine silmapilgu kiirusel. Interneti roll globaliseerumise juures on huvitav ja mitmekihiline. Ühest küljest aitab internet kohe kindlasti globaliseerumisele kaasa, kuid teisest küljest annab globaliseerumine interneti levikule vunki juurde. Võime julgelt väita, et globaliseerumine ja andmevõrkude üha laienev haare on teineteist täiendavad protsessid. Üks oleks ilma teiseta tunduvalt nõrgem. Kuidas see kõik täpsemalt toimib?

Võime alustada sellest, et internet oli tegelikult algselt sõjaväeline projekti, DARPANET, mis polnudki mõeldud tsiviilisikute hulgas kasutamiseks. See pole esimene kord, kui militaarkasutuseks mõeldud tehnoloogia aja möödudes eraisikute kätesse jõuab ja meie maailma tundmatuseni muudab. Internet aitas esmalt kaasa just asjatundjate vahelise netisuhtluseni, kuid 1990ndatel hakkas see üha enam leviva väga erineva taustaga inimeste seas. Ettevõtete juhtidel tekkis tunne, et igal firmal oleks kindlasti kasulik omada isiklikku platsi virtuaalsel pinnal. Igal juhul on interneti näol tegu nähtuse ja süsteemiga, mis toetab uute sidemete loomist. Iga uue ruuteriga laieneb interneti kättesaadavuse võrk üle terve maailma. Niiviisi tõstab iga uus internetti lülitunud inimene tõenäosust uute ühenduste tekkimiseks.

Kõik need inimestevahelised värsked ühendused aitavad globalisatsiooni võidkäigule kaasa. Tihti murravad need suhtlusaktid kogunenud stereotüüpe ja eelarvamusi, mis inimestel teiste rahvuste, riikide või piirkondade vastu on aja möödudes tekkinud. Murdmisele aitab otseselt kaasa see, et vahetu suhtlus mõne sinust erineva teise inimesega avab uued perspektiivid ja vaatepunktid, mille abil maailma ja meid selles lahti mõtestada. Tihedamad sidemed inimeste vahel peegeldavad ka sagedasemaid kontakte ettevõtete keskkonnas, kes saavad teha koostööd firmadega, kellega ilma internetita oleks peaaegu võimatu suhelda.

Internet on kasvatanud meie igapäevaelu kiirust. Ja globalisatsioon on tajutavat elu kiirust märkimisväärselt kasvatav nähtus. Me saame igapäevaselt rohkem informatsiooni ja seetõttu peame töötlema ka suurema hulga teavet. See on meie ajule lisakoormus. Niiviisi võime isegi jõuda välja sinna, et globalisatsioon ja internet on tõstnud meie kognitiivset koormust nii palju, et see tõstab stressiga seotud haiguste esinemist. Samal ajal on tegu kahe otsaga. Teisest küljest vaadatuna aitab interneti levik kaasa senisega võrreldes suurema hulga teadmiste jagamisele. Isegi, kui inimestel on rohkem stressi, siis on võimalik internetist leitava informatsiooni abil seda oskuslikumalt seljatada.

Interneti ja globalisatsiooni koosmõjul on toimunud tööturu demokratiseerumine. Muidugi mitte kõikjal maailmas, kuid väga tugevalt on seda tunda Lääne-Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja arenenud Aasia majandusruumides. Interneti abil on võimalik endale selgeks teha oskuseid, mis vastasel juhul nõuaksid omandamiseks suuri investeeringuid nagu koolitustel käimine või kursustele registreerimine. Nii mõnedki inimesed on suutnud alustada tööd täiesti uuel töökohal, õppides interneti kaudu selgeks uued mõisted, oskused ja tööks vajalikud kognitiivsed raamistikud.

Millised on maailma enim globaliseerunud riigid?

Globaliseerumine mõjutab kõiki maailma riike nagu nimest juba arvatagi võib. Siiski globaliseeruvad maailma riigid erineva kiirusega ehk teisisõnu toimub areng lokaalselt ikkagi erinevatel alustel. Selles blogipostituses vaatame, millised riigid maailmas on enim globaliseerunud, toetudes KOF Šveitsi Majandusinstituudi 2015. aastal avaldatud andmetele. Instituut on kasutanud nende järelduste tegemiseks kolme võtmetasandit: majanduslik, sotsiaalne ja poliitiline. Indeksit kalkuleerides võetakse arvesse infovoogusid, personaalseid kontakte, majanduslikke piiranguid, kultuurilist lähedust ja finantsvooge. Kõikide erinevate andmete kokku panemisel tekkibki koondpilt, mis reastab maailma riike globaliseerumise määra alusel.

1. kohal on Iirimaa

Iiri valitsus on tugevalt pannud rõhku farmaatsia- ja tehnoloogiasektorite arendamisele, mis on osa suuremast ja globaalsema haardeulatusega tegevusvõrgustikest. Samuti on soodustatud teenuseid pakkuva sektori tegevusi, näiteks finants- ja tarkvarateenuste arendamist. See on olnud suur muutus võrreldes traditsioonilisemate aladega nagu põllumajandus ja riiete valmistamine. Enne globaliseerumist toimus Iirimaa põhiline kaubavahetus Suurbritanniaga, ent tänasel päeval on põhilised kaubapartnerid Ameerika Ühendriigid, Aasia ja erinevad Euroopa Liidu liikmesriigid. Peale selle on ülemaailmsed arengud toonud kaasa Iirimaale senisest suurema sõltuvuse teistest majandustest. Igasugune USA investeeringute vähendamine Iirimaa territooriumile muudaks riigi olukorda kehvemaks.

2. kohal on Holland

Tehnoloogia sektori plahvatuslik areng on globaliseerumise tugev tunnusmärk ja Holland pole sellest sugugi kõrvale jäänud. Tervelt 10% riigi SKPst pärineb logistilistest tegevustest, mis on tänapäeval üsna tehnoloogiapõhised. Rotterdami sadam on Hollandi jaoks elutähtsa prioriteediga logistika infrastruktuur. See on Euroopas suuruselt esimene konteinereid vahendav sadam ja tonnide põhjal on see maailmas mahult kolmas. Loomulikult tähistab see sadam pidevat kaubavahetust paljude maailma riikidega, andes tööd kümnetele tuhandetele inimestele. Lisaks sellele on Holland investeerinud suuri summasid kiiresse netiühendusse ja kõrge tasemega kaablil ja digikaablil põhinevatesse telekommunikatsiooni lahendustesse. Vaieldamatult on üheks globaliseerumise mõjufaktoriks suur migratsioon. Ainuüksi Amsterdam on koduks üle kahesajale erinevale rahvusele, mis muudab ühiskonna tervikuna väga mitmekesiseks.

3. kohal on Belgia

Globaalse logistika arendamiseks on Belgial suurepärane asukoht, kuna riigi sõlmpunktidest on võimalik minna Londonisse 1 tunni ja 50 minutiga, Pariisi 1 tunni ja 22 minutiga, Kölni 1 tunni ja 50 minutiga ning Amsterdami 1 tunni ja 47 minutiga. Brüsselis asub Euroopa Liidu parlament ja suur hulk erinevaid rahvusvahelisi esindusi. Samuti on Belgias 16 kõrge tasemega ülikooli, mis tõmbavad meepotina ligi tarku päid üle terve maailma. Belgiasse elama või tööle asuma jäänud inimesed kiidavad riigis võrdlemisi hõlpsalt sooritatavat ettevõtte avamist. Kindlasti mängib globalisatsiooni migratsiooni aspekti juures olulist rolli väidetavalt üks Euroopa kõrgemaid elustandardeid.

4. kohal on Austria

Sarnaselt teistele esiviisikusse jõudnud riikidele on globaliseerumine toonud Austriale kaasa nii häid kui halbu asju. Paremate mõjude hulka kuuluvad endisest suurem kaubavahetus, tõusnud SKT, kasvanud meditsiinitase ja heaolu ning edenenud haridusstandardid. Kui keskenduda kaubavahetusele, siis on kõvasti kasvanud mootorsõidukite, asinate, tekstiilide, raua, terase, paberi ja toiduainete eksport. Samas on kasvu näidanud ka imporditulemused, näiteks on hakatud ajalooliste näitajatega võrreldes rohkem importima autosid, naftasaaduseid ja toitu. Miinuspoolelt on võimalik välja tuua suurem ökoloogiline jalajälg, kasvanud töötus ja ebaühtlane varade jaotus. Ökoloogiline jalajälg on kindlasti tõsine teema, sest kui kõigil maailma inimestel oleks keskmisele Austria elanikule sarnane CO2 tootmine, siis maailma ökoloogiline jalajälg tervikuna kahekordistuks!

5. kohal on Singapur

Eelnevatel aastatel on Singapur isegi kõrgemal kohal olnud ja sealses riigis on globalismi mõju täiesti kompromissitu. Globaliseerumine on Singapurile toonud kaasa vinge majanduskasvu, madala inflatsioonimäära ja võrdlemisi väikese töötuseprotsendi. Samal ajal on globaliseerumisel olnud ka mitmeid varjukülgi. Otse loomulikult muudab see ülemaailmne protsess Singapuri tundlikumaks välistele löökidele, mis tulenevad üleüldistest majandusruumi muutustest. Pealegi on pärast rahvusvahelistumise sügavamaid protsesse Singapur muutunud vastuvõtlikumaks konkurentsile. Hiina on nii mitmeski sektoris Singapuril kannul või on juba ületanud tema positsiooni globaalsel turul. Aastate jooksul on riik olnud sunnitud liikuma madalamapalgaliselt tootmiselt kõrgelt hinnatud sektoriteni nagu biomeditsiin või finantsteenused.